Ahaggar
Ahaggar (Hoggar; araabia keeles جبال هقار, tuareegi keeles Ahaggar) on mägismaa Põhja-Aafrikas Sahara keskosas Alžeeria lõunaosas.
Ahaggari mägismaa kõrgeim tipp on Tahati mägi (3003 m), mis on ka Alžeeria kõrgeim punkt.[1]
Geoloogilises mõttes on Ahaggar noor, umbes 2 miljonit aastat. Ta koosneb peamiselt vulkaanilistest kivimitest. Seal on kustunud vulkaane.
Ahaggaris valitseb kuiv troopiline kliima ja seal on kõikjal kõrb. Talvel võib esineda ka külmakraade. Siiski on seal kliima vähem äärmuslik kui paljudes teistes Sahara piirkondades, vastupidi, mõnikord sajab seal isegi vihma, mistõttu Ahaggaris on üsna suur bioloogiline mitmekesisus ja seal leidub reliktseid liike. Sellepärast on sinna asutatud Ahaggari rahvuspark.
Ahaggari loodepoolne osa on Mouydir ja selle kõrgeim tipp on 2327 m kõrgune Djenoun. Ahaggari kirdepoolne osa on Tassili-n-Ajjer ja selle kõrgeim tipp on 2254 m kõrgune Tehi-n-Isser.[1]
Ahaggaris on palju vadisid, kuivi jõesänge. Nende rohkus näitab, et mitte väga ammu oli sealkandis piisavalt vett nende jõgede moodustamiseks. Tänapäeval on nad kõik aasta ringi kuivad.
Suurimad vadid, mis kulgevad põhja, Vahemere suunas, on Irharhar ja Tekhammat. Tänapäeval lõpevad nad Issaouane'i ergis, mille taga põhjas asub Suur Idaerg. Suurimad kagusse, Tšaadi järve suunas kulgevad vadid on Tafassassel ja Arokam. Tänapäeval lõpevad nad Suures Bilma ergis. Suurimad edelasse, Nigeri jõe suunas kulgevad vadid on Ti-n-Amzi, Zazir ja Ti-n-Tarabine. Suurimad läände, Atlandi ookeani poole kulgevad vadid on Djaret, Mellene ja Tekouiat. Tänapäeval lõpevad nad Chechi ergis.[1]
Tänapäeval on Ahaggar üldiselt asustamata. Aeg-ajalt võib kohata rändhõime, peamiselt tuareege. Tahatist üksnes pisut lõunas asub Tamanrasseti linn. See asub oaasis ja on samanimelise provintsi keskus. See on pindalalt Alžeeria suurim provints ja hõlmab enamuse Ahaggarist, kuid ka muid alasid.
Ahaggaris oli hüäänkoerte isoleeritud asurkond, aga oletatavasti suri see 20. sajandil välja. Seal on täheldatud gepardeid, leoparde, genette, mangusteid ja metskasse, aga šaakaleid ja fennekeid ei ole seal kohatud.
Sealt on leitud kaljumaalinguid. Need on 8 tuhat aastat vanad.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 113–114