[go: up one dir, main page]

Zum Inhalt springen

Poloonium

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Polonium)
Tekst üüb Öömrang
Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Poloonium, Po, 84
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 16, 6, p
Klöör, Skak salwern
CAS-Numer 7440-08-6 (209Po)
Uundial 2,1 · 10−11 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 209,98 u
Atoomraadius (bereegent) 190 (135) pm
Kovalent-Raadius 140 pm
Van der Waals-Raadius 197[3] pm
Elektroonen [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p4
1. Ionisiarang 812,1 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Feranrangen α-Po, β-Po
Kristal kuubisk-primitiif (α-Po)
rhomboedrisk (β-Po)
Sachthaid 9,196 g/cm3
Smoltponkt 527 K (254 °C)
Köögponkt 1235 K K (962 °C)
Molaar Rüm 22,97 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk ca. 100 kJ/mol kJ/mol
Smoltwaremk ca. 13 kJ/mol
Elektrisk struumfeerang 2,5 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 20 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant (−2), 2, 4, 6
Oksiiden PoO2
Sür of baasisk amfoteer
Normoolpotentiaal 0,37 V (Po2+ + 2 e → Po)
Elektronegatiwiteet 2,0 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
208Po

{syn.}

2,898 a α 5,215 204Pb
ε 1,401 208Bi
209Po

{syn.}

103 a α 4,879 205Pb
ε 1,893 209Bi
210Po

99,998 %

138,376 d α 5,307 206Pb
211Po

5 · 10−10 %

0,516 s α 7,595 207Pb
211mPo

{syn.}

25 s α 9,057 207Pb
IT 1,462 211Po
212Po

2 · 10−12 %

304 ns α 8,78 208Pb
212mPo

{syn.}

45,1 s α 11,8 208Pb
IT 2,922 212Po
213Po

{syn.}

4 µs α 8,5 209Pb
214Po

1 · 10−9 %

164 µs α 7,69 210Pb
215Po

7 · 10−10 %

1,781 ms α 7,526 211Pb
β 0,721 215At
216Po

1 · 10−6 %

0,15 s α 6,78 212Pb
217Po

{syn.}

2 s α 6,7 213Pb
218Po

1,6 · 10−3 %

3,05 min α 6,115 214Pb
β 0,260 218At
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [4]
ei bekäänd
H- an P-wäärnang H: luke boowen
EUH: luke boowen
P: luke boowen
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
Radioaktiif
Radioaktiif
Radioaktiif

Radioaktiif element
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Poloonium as en radioaktiif cheemisk element mä det tiaken Po an det atoomnumer 84. Hat as en salwerwitj skürnin metal an stäänt uun det skööl faan a chalkogeenen.

Poloonium entstäänt, wan det raadioaktiif radoon ütjenööderfäält, an det as böös gefeerelk för a minsk, wan hi radoon iinöösemt. Do feit hi det strualkraankhaid.

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Poloonium – Saamlang faan bilen of filmer
  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Polonium) .
  3. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  4. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as.