Mustpeade maja

Mustpeade maja
	Mustpeade maja fassaad
Üldandmed
Asukoht	Tallinna vanalinn
Ehituse algus	15. sajand
Renoveeritud	1531, 1597, 1908
Aadress	Pikk tänav 26, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 20″ N, 24° 44′ 48,2″ E

See artikkel räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit Riia mustpeade maja

Mustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone, varem ka mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pühavaimu tänava poole jäävad hoone 1. ja 2. korrus, Pika tänava poole aga 3. ja järgmised korrused.

Hoones on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal.^[1]

Ajalugu

Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmamainitud 1400. aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikka aega, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.

Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal.

1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist.

Mustpeade maja Tallinnas (1850). Theodor Gehlhaar

Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak).

Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast Salme kultuurikeskus valmimist Vabriku tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on tantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja Ants Tael, ansambel Elektra, Horre Zeigeri Big Band jt.

Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustpeade majas aasta Eesti Miss Estoniaks Evelyn Mikomägi, Inna Roos, Jana Tafenau, Kirke Klemmer ja mister Eestiks Villu Loonde.