Larmori pretsessioon

Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber

Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.

Välises magnetväljas ${\vec {B}}$ asetsevale magnetilisele dipoolile mõjub jõumoment

${\vec {\Gamma }}={\vec {\mu }}\times {\vec {B}}=\gamma {\vec {J}}\times {\vec {B}},$

kus tehtemärk $\times$ tähistab vektorkorrutist;

${\vec {\mu }}$ on magnetmoment (magnetiline dipoolmoment);

${\vec {J}}$ on impulsimoment;

$\gamma$ on güromagnetiline suhe.

Staatilise magnetvälja korral on magnetinduktsiooni vektor ${\vec {B}}=B_{0}{\hat {z}}$ ristkoordinaadistiku z-telje suunaline) ja impulsimomendi vektor ${\vec {J}}$ pretsesseerub (keerdub) z-telje ümber ringsagedusega $\ \omega _{0}=\gamma B_{0}$.

Seda sagedust nimetatakse Larmori sageduseks. Näiteks kui prooton asetseb magnetväljas, mille magnetiline induktsioon B = 1 tesla, on Larmori sagedus 42 megahertsi.

Laetud osakese korral eristatakse Lamori sagedusest tsüklotronresonantsi sagedust.

Larmori pretsessiooni tähtsad rakendused on tuumaspinn-resonantsspektroskoopia ja tuumaspinntomograafia.