Christian II
|
See artikkel räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Christian II (täpsustus). |
| Christian II | |
|---|---|
 Christian II. Autor Lucas Cranach | |
| Sünniaeg | 1. juuli 1481 |
| Surmaaeg | 25. jaanuar 1559 (77-aastaselt) |
| Abikaasa(d) | Austria Isabella |
| Autogramm | |
 | |
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Christian oli Taani ja Norra kuninga 1481–1513 ning Rootsi kuninga (Johan II) 1497–1501, Kalmari uniooni valitsenud monarhi Hansu poeg. Aastatel 1506–1512 oli Christian Norra asevalitseja. Ta paistis silma osava riigimehena, kuid paraku oli ta suhteliselt julma ja iseka iseloomuga ning sageli ka paranoiade küüsis. Peale selle oli tal lihtrahva seast pärinev armuke Dyveke Sigbritsdatter, kelle ema Sigbrit sai tema üle väga suure mõju. Kuningas Hans ei olnud sellise asjade käiguga mõistagi rahul ning peksis korduvalt oma juba täiskasvanud poega. See siiski midagi ei muutnud.
Riigivalitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]1513 sai Christian troonile ning esialgu pistis kõik minevat ülesmäge. 1515. aastal abiellus ta Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana tütre ja tulevase Saksa-Rooma keisri Karl V õe Burgundia Isabellaga, kuid jätkas samal ajal suhet Dyvekesega. Selle piinliku olukorra lõpetas Dyvekese ootamatu surm 1517. aastal. Kuningas oli kindel, et ta mürgitati ning lasi seetõttu Torben Oxe, keda ta mürgitamises kahtlustas, hukata.
Peagi otsustas Christian ka Rootsi taas kindlalt Kalmari uniooniga liita. Viimased 20 aastat olid seal valitsenud regendid, kes valitsesid Taani kuningast tegelikult sõltumatult. Kuningas Hans oli neljaks aastaks (1497–1501) Rootsi troonile saanud, kuid peale seda olid taanlaste katsed rootslasi endale allutada lõppenud läbikukkumisega. Esialgu ei õnnestunud see ka Christianil, kuid 1520. aastal õnnestus tal viimaks regent Sten Sture nooremat otsustavalt võita ja Rootsi allutada. Novembris vandusid Rootsi seisused talle truudust, kuid paranoilisele monarhile polnud sellest küllalt. Et vastupanu lämmatada, lasi ta korraldada Stockholmi veresauna, kus hukati kümneid, Christianile truudust vandunud, kuid iseseisvust pooldavaid rootsi aadlikke. Selle eest sai Christian endale hüüdnimeks Kristian Türann. Peale 1520. aasta sündmusi näis, et Kalmari unioon oli täielikult taastatud ning unioonikuninga võim kindlam kui kunagi varem. Kuid juba 1521. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas Gustav Eriksson Vasaga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda Hansaga.
1523. aastal algas Jüütimaal mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu Frederik I nime all. Christian pidi põgenema. Ta lahkus Hollandisse, kus astus koos perega luteri usku. See teda keiser Karli silmis mõistagi usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.
Lootes Saksa-Rooma keisri Karl V toetusele, püüdis Christian 1531. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud ekskuningal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka Rootsi kuningas (1523–1560) Gustav Vasa, kes kartis, et kui Christian II võimule naaseb, võidakse Kalmari unioon taastada. 1532 pidigi Christian Oslos alistuma ning tema onu pani ta sõnamurdlikult vangi. Esialgu hoiti teda Sønderborgi lossis, alates 1549. aastast aga Kalundborgis. 1536. aastal Krahvisõja ajal plaaniti Christianit uuesti võimule aidata, kuid see kava nurjus Gustav Vasa vahelesegamise ja Lübeckis toimunud võimuvahetuse tõttu.
Kui Taani kuningas Christian III 1559. aasta alguses suri, kartsid paljud, et ligi 80-aastane Christian II võidakse taas Taani kuningaks teha. See oli võimalik seetõttu, et toona oli Taani valitava monarhiaga maa. Kuid reaalselt selleks võimalust ei avanenud, sest Christian suri juba 25. jaanuaril. Kuningas Frederik II lasi ta austusavalduste saatel maha matta.
Isiklikku ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Christian II oli abielus 1515. aastast Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana tütre ja tulevase Saksa-Rooma keisri Karl V õe Burgundia Isabellaga (1501–1526), nende järglased:
- Christian (1516–1516)
- Hans (21. detsember 1518 – 2. juuli 1532)
- Maximilian (4. juuli 1519 – 4. juuli 1519)
- Filip (4. juuli 1519 – 1520)
- Dorothea (10. november 1520 – 20. september 1580)
- Christina (1521 – 10. detsember 1590), Milano ja Lorraine'i hertsoginna.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Christian II |
| Eelnev: Hans |
Taani kuningas 1513–1523 |
Järgnev: Frederik I |
| Norra kuningas 1513–1523 | ||
| Eelnev Sten Sture noorem (regent) |
Rootsi kuningas 1520–1521 |
Järgnev Gustav I Vasa |