Kanalisatsioon
Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks[1]. Kanalisatsioon võib olla rajatud hoonete, asulate või käitiste heitveega ümber käimiseks[1].
Kanalisatsioonisüsteeme jagatakse ühisvoolu-, lahkvoolu- ja poollahkvoolukanalisatsioonideks.
Kanalisatsiooni hoonetesisesed seadmed ja torustikud moodustavad sisekanalisatsiooni, hoonevälised väliskanalisatsiooni[2]. Maavaldusel paiknevat kanalisatsiooni nimetatakse kinnistukanalisatsiooniks, sellest väljapoole jääb ühiskanalisatsioon[2].
Kanalisatsiooni ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene kanalisatsioonisüsteemiga linn on ajaloolaste arvates Harappa, mis asub tänapäeva Pakistanis. Linn asutati umbes 2600 aastat eKr. Tänaseks saab seal näha varemeid linnast ja selle kanalisatsioonisüsteemist.. Kanalisatsioon nägi välja erinev võrreldes tänapäevaga, elanikel puudusid näiteks wc-pott ja kraanikauss, igal majapidamisel oli enda äravool tänavale, mida mööda juhiti must vesi edasi linnast eemale. Lisaks oli kogu kanalisatsioon ehitatud maa peale, mitte maa alla[3].
Vana-Rooma
[muuda | muuda lähteteksti]Roomlaste kanalisatsioonisüsteem on ehitatud umbes 500 aastat eKr. Terve linna kanalisatsioon oli juba sellisel ajal ehitatud maa alla, et hoida ära sellest tulenevat haisu, kanalisatsioonisüsteemile pandi isegi oma nimi, milleks sai Cloaca Maxima [4]. Roomlased arendasid tugevalt linna vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, ning olid eeskujuks paljudele oma aja rahvastele. Lisaks väga hästi organiseeritud ja ehitatud kanalisatsioonisüsteemile, suutsid nad ehitada ka , mis varustas linna mägedest tuleva värske veega[5].
Roomlased oskasid viia kokku vee ja gravitatsiooni omadused, mida oli vaja selleks, et vesi ületaks igasugused takistused. Üks huvitavamaid oli vesiluku süsteem, mis aitas suunata vee läbi orgude. Vesi jooksis tänu kalde nurgale mägedest Rooma poole, ning see oli jaotatud kahte kihti. Ülemises kihis jooksis puhas vesi, mis kõlbas inimestele joomiseks, ning alumises kihis voolas mustem vesi, mis oli mõeldud kasutamiseks avalikkudele vannimajadele ja tualettidele[6].
Avalikud tualetid
[muuda | muuda lähteteksti]Avalikud tualetid olid küll esimesed inimajaloos, kuid arvatavasti ka ühed kõige mustemad kohad linnas, millest võisid inimesed saada erinevaid haigus. Lisaks kasutasid kõik elanikud avalikes tualettides sama käsna, millega ennast puhastati[7].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 EE 4. köide, 1989.
- ↑ 2,0 2,1 Maastik, A., 2007. Veekaitse alused [internetikonspekt]. Eesti Maaülikool, Tartu. [veebilink maha võetud]
- ↑ Harappa, viimati vaadatud 03.05.2021
- ↑ The "Greatest Sewer" of ancient Rome is one of the oldest sewer systems in the world, and is still in use Atlasobscura, viimati vaadatud 02.05.2021
- ↑ Rome’s Cloaca Maxima sewer needs love The History Blog, viimati vaadatud 02.05.2021
- ↑ The secret history of ancient toilets Nature, viimati vaadatud 29.04.2021
- ↑ The secret history of ancient toilets Nature, viimati vaadatud 01.05.2021