Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad.
Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes aastal 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. Sellel ajajärgul tekkisid selged erinevused saarte ja mandri keraamika vahel.
Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta ja kaheksa matmispaika.
Umbes aastatel 3700–3600 eKr kujunes välja hilise kammkeraamika kultuur. Selles olid kammkeraamika kultuuri uued nähtused sulandunud eelnenud Narva kultuuri omadega.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kriiska, A., Tvauri. A. 2002. Eesti muinasaeg. Avita. ISBN 9985-2-0694-0