Hesseni suurhertsogkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
|
Großherzogtum Hessen und bei Rhein 1806–1918 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Hesseni suurhertsogkond Saksa keisririigis | |
| Valitsusvorm | konstitutsiooniline monarhia |
|---|---|
| Osa |
Reini Liidu liikmesriik (1806–1813) Saksa Liidu liikmesriik (1815–1866) Põhja-Saksa Liidu liikmesriik (1867–1871) Saksa keisririigi osariik (1871–1918) |
| Pealinn | Darmstadt |
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806. aastast, kui Hessen-Darmstadti maakrahvkond ülendati suurhertsogkonnaks, milleks see jäi aastani 1918, kui monarhia kukutati. Hessen kaotas oma sõltumatuse, kui see ühines aastal 1871 Saksa keisririigiga. Enne 1866. aastat oli selle põhjanaaber endine vennasmaakrahvkond, aastast 1803 Hessen-Kasseli kuurvürstkond – sel põhjusel oli see riik mõnikord kõnekeelselt tuntud kui Hessen-Darmstadt.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Hessen-Darmstadt oli Napoleoni sõdade ajal Reini Liidu liige. Mediatisatsiooniga kiirelt laienedes sai Hessen-Darmstadtist väikeste Saksa riikide, nagu Kölni kuurvürstkond, sulam. Riigi õiguslik kokkusulamine lõppes 1. oktoobril 1806 Ludwig I poolt välja antud dekreediga. Vanad riigikesed kaotati, mis teisendas Hessen-Darmstadti "päruslike kildude mosaiigist tsentraliseeritud absoluutseks monarhiaks". Viini kongressil pidi ta loovutama Vestfaali hertsogkonna, mille oli saanud aastal 1803, Preisi kuningriigile. Kuid Hessen-Darmstadt sai territooriume Reini läänekaldal, sealhulgas oluline Mainzi liidukindluse.
Suurhertsogkond võttis oma nimeks Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein) aastal 1816.
Aastal 1867 sai suurhertsogkonna põhjaosa (Ülem-Hessen) Põhja-Saksa Liidu osaks, samas Mainist lõunasse jäävad suurhertsogkonna osad (Starkenburg ja Reini Hessen) jäid välja. Aastal 1871 sai sellest Saksa keisririigi osariik. Viimane suurhertsog Ernst Ludwig (Suurbritannia kuninganna Victoria lapselaps ja Venemaa keisrinna Aleksandra vend) tõugati troonilt Esimese maailmasõja lõppedes ja riigi nimeks sai Hesseni Rahvariik (Volksstaat Hessen).
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hesseni suurhertsogkonna riigiraudteed
Riigi killustatud iseloomu tõttu ei arendanud see alustuseks oma enda riigiraudteed, vaid koostas ühiseid raudteeprojekte oma naaberriikidega.
Need olid:
- Main-Neckari raudtee Frankfurdi ja Badeniga
- Main-Weseri raudtee Frankfurdi ja Kuurhesseniga
- Frankfurt-Offenbachi kohalik raudtee Frankfurdiga
Lisaks julgustas riik arvukalt muid projekte eraomanduses Hesseni Ludwigi raudteekompaniiga. Lõpuks, aastal 1876 asutas riik oma kompanii, Hesseni suurhertsogkonna riigiraudteed, mis jätkas raudteevõrgu laiendamist kuni lõpliku liitmiseni Preisi-Hesseni raudteekompaniiga aastal 1897.
Hesseni haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Hesseni suurhertsogkond jagunes kolmeks provintsiks:
- Starkenburg (pealinn Darmstadt): Reini paremkallas, Mainist lõunas.
- Reini Hessen (pealinn Mainz): Reini vasakkallas, territoorium saadi Viini kongressil.
- Ülem-Hessen (pealinn Giessen): Mainist põhjas, Starkenburgist eraldas seda Vabalinn Frankfurt.