Fookus (geomeetria)
Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil. See paikneb koonuselõike joone sümmeetriateljel nii, et joone iga punkt on võrdsel (või võrdelisel) kaugusel fookusest ja juhtsirgest. Kaugust fookusest nimetatakse ka fokaalkauguseks. Iga koonuselõikejoone punkti kaugus fookusest ja sama punkti kaugus juhtsirgeni on kindel suhtarv. Seda suhet nimetatakse ekstsentrilisuseks.
Parabooli fookus
[muuda | muuda lähteteksti]
Parabooli puhul on joone iga punkti fokaalkaugus täpselt sama, kui selle punkti kaugus juhtsirgest. See tähendab, et parabooli ekstsentrilisus on 1.
Ellipsi fookused
[muuda | muuda lähteteksti]Ellipsil on 2 fookust ning ellipsi ekstsentrilisus on arvude 0 ja 1 vahel (väiksem kui 1). Kui lugeda ka ringjoon ellipsi erijuhuks, siis ellipsi ekstsentrilisus saab olla ka 0. Kuna ringjoone juhtsirge on lõpmatus kauguses ringjoonest ja paraboolil sama kaugel kui fokaalkaugus, on ellipsi puhul juhtsirge kaugus ellipsi joonest kusagil lõpmatuse ja parabooli juhtsirge kauguse vahepealses kauguses. Ringjoon ellipsi erijuhuna tähendab, et ringjoone "fookused" on ühes ja samas punktis ehk ringjoone "fookus" on sama, mis ringjoone keskpunkt (ringjoone ekstsentrilisus on 0 ja juhtsirge asub ringjoone suhtes lõpmatus kauguses). Kuna ringjoonel on lõpmatult palju sümmeetriatelgi, saab ringjoonel olla ka lõpmatult palju juhtsirgeid, mis kõik paiknevad ringjoone tasandil erinevate nurkade all lõpmatus kauguses.
Hüperbooli fookused
[muuda | muuda lähteteksti]Hüperbooli fookused paiknevad nii, et joone iga punkti kaugus fookusest jagatud kaugusega juhtsirgest on suurem kui 1.
Näiteks fookuse kohta võib tuua taevakehade liikumise keskse punkti (vt Kepleri esimene seadus).