Finantsmajandus
Finantsmajandus ehk rahamajandus on majanduse osa, mis analüüsib raha kasutamist ja jagunemist. Finantsmajanduses kasutatakse majandusteooriaid, et hinnata, kuidas aeg, risk (määramatus), alternatiivkulud ja teave võivad luua teatud stiimuleid konkreetse otsuse tegemiseks. Finantsmajandus hõlmab sageli keerukate mudelite loomist, et testida konkreetset otsust mõjutavaid muutujaid.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäevase finantsmajanduse loojaks peetakse Eugene Famat, kes lõi kaasaegse finantsturgude teooria. Fama töötas 1960. aastatel välja efektiivse turu hüpoteesi (ETH). ETH järgi kujuneb finantsinstrumentide hind turuosaliste reageerimisel informatsioonile ning muu hinna muutumine on juhuslik. Fama teooria järgi on parim investeerimisstrateegia hea tootluse teenimiseks positiivse perspektiiviga finantsinstrumentide pikaajaline portfellis hoidmine.[2]
Finantsmajanduse olemus
[muuda | muuda lähteteksti]Finantsmajanduses analüüsitakse finantsturgudel toimuvaid olulisi rahaga seotud tegevusi. Lisaks analüüsitakse seal, kuidas inflatsioon, depressioon, deflatsioon, majanduslangus, hinnad ja muud finantsmuutujad üksteist mõjutavad.[3]
Raha
[muuda | muuda lähteteksti]Raha tuleb ettevõtlussektorist, majapidamissektorist (üksikisikud) ja valitsussektorist. Raha pakkujad saavad raha laenamisel tulu intressina. Raha pakkujad võivad olla näiteks investorid, võlakirjaomanikud, aktsionärid, laenuandjad ja võlausaldajad. Aja jooksul muutub raha väärtus. Tegurid nagu inflatsioon või deflatsioon võivad inimeste ostuvõimet ajas muuta. Raha tulevase väärtuse arvutamiseks kasutatakse liitintressi.[4]
Määramatus
[muuda | muuda lähteteksti]Finantsotsuste lagetamisega kaasnevad isikutele valikud, mille tagajärjed ulatuvad tulevikku. Kuna tulevik on etteaimamatu, tuleb otsused võtta vastu ebakindluses.[5] Enamasti eeldavad finantsmajanduses kasutatavad mudelid, et otsuseid tegevad üksikisikud või institutsioonid tegutsevad ratsionaalselt, kuigi see ei pruugi reaalsuses nii olla. Sellest tulenevalt tuleb finantsmajanduses potentsiaalse riskitegurina arvesse võtta osapoolte ebaratsionaalset käitumist.[3]
Finantsmajanduse olulisus
[muuda | muuda lähteteksti]Finantsmajandus on inimestele oluline rahaliste otsuste tegemisel, riskide tuvastamisel ning varade hindamisel.
Väärtuse hindamine
[muuda | muuda lähteteksti]See hõlmab vara õiglase väärtuse ja varast teenitava rahasumma analüüsimist. Õiglast väärtust kirjeldatakse kui toote või teenuse tegelikku väärtust, milles nii müüja kui ka ostja on kokku leppinud, või sama toote väärtust, mille annab sellele turg, kus sellega kaubeldakse.[3]
Riskide hindamine
[muuda | muuda lähteteksti]Finantmajandus uurib riske ja selgitab välja võimalused raha paigutamisega seotud riskide minimeerimiseks.[3]
Regulatsioonide järgimine
[muuda | muuda lähteteksti]Finantsmajandus hõlmab selliseid finantsinstrumente nagu võlakirjad, aktsiad ja väärtpaberid, millel on omad ettekirjutused. Samuti vaadeldakse erinevaid tururegulatsioone, mis reguleerivad turge, kus nende tööriistadega kaubeldakse. Loomulikult kuuluvad ka turud ja finantsasutused finantsmajanduse valdkonda.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1], Liberto, D. (2021). Financial Economics
- ↑ [2], Oja, T. (2013). Nobeli majandusauhind jagati kolme USA majandusteadlase vahel
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 [3],Overview, How it works, Aspects. (n.d.).
- ↑ [4], Financial Economics: Meaning, Concepts and Topics. (2021)
- ↑ [5], Eichberger, J. (1997). Financial Economics