[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Boris Johnson

Allikas: Vikipeedia
Boris Johnson
Boris Johnson
Suurbritannia peaminister
Ametiaeg
24. juuli 2019 – 6. september 2022
Eelnev Theresa May
Järgnev Elizabeth Truss
Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees
Ametiaeg
23. juuli 2019 – 6. september 2022
Eelnev Theresa May
Järgnev Elizabeth Truss
Suurbritannia välisminister
Ametiaeg
13. juuli 2016 – 9. juuli 2019
Eelnev Philip Hammond
Järgnev Jeremy Hunt
Londoni linnapea
Ametiaeg
4. mai 2008 – 9. mai 2016
Eelnev Ken Livingstone
Järgnev Sadiq Khan
Isikuandmed
Sünninimi Alexander Boris de Pfeffel Johnson
Sünniaeg 19. juuni 1964 (60-aastane)
New York, Ameerika Ühendriigid
Rahvus Kodakondsus:
Suurbritannia
Ameerika Ühendriigid (1964-2016)
Erakond Konservatiivne Partei
Abikaasa Allegra Mostyn-Owen
(1987-1993)
Marina Wheeler
(1993-2018)
Carrie Symonds (2021–)
Vanemad Stanley Johnson
Charlotte Johnson Wahl
Lapsed 7[1][2][3]
Sugulased Rachel Johnson (õde)
Jo Johnson (vend)
Alma mater Balliol College, Oxfordi Ülikool
Autogramm

Alexander Boris de Pfeffel Johnson (sündinud 19. juunil 1964 New Yorgis) on inglise ajakirjanik ja Briti poliitik, kes on olnud Londoni linnapea (2008–2016), Suurbritannia välisminister (2016–2018) ja Suurbritannia peaminister (20192022) .

Johnson on töötanud ajalehtedes The Times, The Wolverhampton Express, Star ja The Daily Telegraph. Aastatel 1999–2005 oli ta The Spectatori peatoimetaja.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli ajavahemikul 4. mai 2008 kuni 9. mai 2016 Londoni linnapea (directly elected mayor of Greater London). Boris Johnson kuulub Konservatiivsesse Parteisse. 2015. aastal valiti ta Suurbritannia parlamendi liikmeks Uxbridge and South Ruislipi valimisringkonnast.

Veebruaris 2016 teatas ta, et liitub Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumise pooldajate kampaaniaga Suurbritannia Euroopa Liidu liikmesuse referendumil. Mais 2016 võitis Johnson ajakirja The Spectator auhinna parima Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani pilkava limeriku eest[4]. 2016. aasta juulis määras peaminister Theresa May Johnsoni Suurbritannia välisministriks.

4. maist 2008 kuni 8. maini 2016 oli Johnson Londoni linnapea. 13. juulist 2016 kuni 9. juulini 2018 oli ta Suurbritannia välisminister Theresa May valitsuses. 24. juulist 2019 kuni 6. septembrini 2022 oli ta Suurbritannia peaminister. 23. juulist 2019[5] kuni 7. juulini 2022 oli ta Konservatiivse Partei esimees.

9. juulil 2018 astus Boris Johnson ametist tagasi protestiks peaminister Theresa May kava vastu Suurbritannia ja Euroopa Liidu tollisuhete korraldamiseks pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist, sest leidis, et see ei taga Suurbritanniale piisavat majanduslikku iseseisvust. Tema asemel sai välisministriks Jeremy Hunt.

Tema vend Jo Johnson oli 2018. aastal Suurbritannia transpordiminister.

Boris Johnson on kolmandat korda abielus. Teisest abielust on tal 1999. aastal sündinud tütar.

2021. aastal abiellus ta Carrie Symondsiga, paaril on 2020. aastal sündinud poeg.[1]

  1. 1,0 1,1 Lucy Middleton (29.4.2020). "How many children does Boris Johnson have after welcoming son with Carrie Symonds". metro.co.uk (inglise). Vaadatud 30.4.2020.
  2. Grylls, George (9. detsember 2021). "Boris Johnson to take time off with Carrie after birth of their second baby". The Times & Sunday Times. The Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2021. Vaadatud 11. detsembril 2021.
  3. "Boris and Carrie Johnson announce name of new daughter". BBC News. 16. detsember 2021. Vaadatud 16. detsembril 2021.
  4. Countries Boris Johnson Has Insulted Slate, 13.07.2016
  5. Boris Johnson's first speech as Prime Minister: 24 July 2019 (Delivered on: 24 July 2019 (Transcript of the speech, exactly as it was delivered))
  6. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №594/2022 Про нагородження Б.Джонсона орденом Свободи. За визначні особисті заслуги у зміцненні українсько-британського міждержавного співробітництва, підтримку державного суверенітету та територіальної цілісності України постановляю: Нагородити орденом Свободи Бориса ДЖОНСОНА – Прем'єр-міністра Сполученого Королівства Великої Британії і Північної Ірландії, 24.08.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]