[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Ameerika Ühendriikide rahvusparkide loend

Allikas: Vikipeedia
Yellowstone'i rahvuspargi plakat (1938)

Ameerika Ühendriikides on 2023. aasta seisuga kokku 63 rahvusparki.

Rahvusparke haldab Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumi agentuur Rahvusparkide Teenistus (National Park Service). Rahvuspargid rajatakse Ameerika Ühendriikide Kongressi õigusaktiga. Esimese rahvuspargi, Yellowstone'i rahvuspargi, loomise seaduse allkirjastas president Ulysses S. Grant 1872. aastal. Yellowstone'i rahvuspargile järgnesid 1875. aastal Mackinac (rahvuspark kuni 1895. aastani) ning 1890. aastal Sekvoia ja Yosemite rahvuspark.

Rahvuspargid paiknevad 30 osariigis, samuti Ameerika Samoa ja USA Neitsisaarte territooriumitel. Enim rahvusparke paikneb Californias (üheksa), järgnevad Alaska (kaheksa), Utah (viis) ja Colorado (neli). Suurim rahvuspark on Wrangelli – St. Eliase rahvuspark Alaskas, mille pindala on üle 33 000 km² ehk suurem kui üheksa väiksemat osariiki. Järgmised neli suuremat rahvusparki paiknevad samuti Alaskas. Pindalalt on kõige väiksem Gateway Archi rahvuspark Missouris, mille pindala on 0,8 km². Kõikide rahvusparkide kogupindala on umbes 212 000 km². Keskmiselt on rahvuspargi pindala 3370 km². Kõige külastatum rahvuspark on Põhja-Carolina ja Tennessee osariigi piiril paiknev Great Smoky mägede rahvuspark, mida külastas 2016. aastal üle 11 miljoni turisti, järgneb üle ligi kuue miljoni külalisega Suure kanjoni rahvuspark Arizonas. Samal aastal külastas aga eraldatud Arktika värava rahvusparki Alaskal ainult 10 000 huvilist.[1]

Neliteist rahvusparki on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse[2] ning 21 rahvusparki kuuluvad UNESCO biosfäärikaitsealade võrgustikku.[3]

Rahvuspargid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Osariik/Territoorium Rajamise aeg Pindala Pilt
Acadia Maine 26. veebruar 1919 198,3 km²
Ameerika Samoa Ameerika Samoa 31. oktoober 1988 33,4 km²
Arches Utah 12. november 1971 310,3 km²
Badlands Lõuna-Dakota 10. november 1978 982,4 km²
Big Bend Texas 12. juuni 1944 3242,2 km²
Biscayne Florida 28. juuni 1980 700,0 km²
Black Canyon of the Gunnison Colorado 21. oktoober 1999 124,4 km²
Bryce Canyon Utah 25. veebruar 1928 145,0 km²
Canyonlands Utah 12. september 1964 1366,2 km²
Capitol Reef Utah 18. detsember 1971 979,0 km²
Carlsbad Caverns New Mexico 14. mai 1930 189,3 km²
Channel Islands California 5. märts 1980 1009,9 km²
Congaree Lõuna-Carolina 10. november 2003 106,3 km²
Crater Lake Oregon 22. mai 1902 741,5 km²
Cuyahoga Valley Ohio 11. oktoober 2000 133,3 km²
Death Valley California, Nevada 31. oktoober 1994 13 650,3 km²
Denali Alaska 26. veebruar 1917 19 185,8 km²
Dry Tortugas Florida 26. oktoober 1992 261,8 km²
Everglades Florida 30. mai 1934 6106,6 km²
Gates of the Arctic Alaska 2. detsember 1980 30 448,1 km²
Gateway Arch Missouri 22. veebruar 2018 0,8 km²
Glacier Montana 11. mai 1910 4100,8 km²
Glacier Bay Alaska 2. detsember 1980 13 044,6 km²
Grand Canyon Arizona 26. veebruar 1919 4862,9 km²
Grand Teton Wyoming 26. veebruar 1929 1254,7 km²
Great Basin Nevada 27. oktoober 1986 312,3 km²
Great Sand Dunes Colorado 13. september 2004 434,2 km²
Great Smoky Mountains Tennessee, Põhja-Carolina 15. juuni 1934 2114,2 km²
Guadalupe Mountains Texas 15. oktoober 1966 349,5 km²
Haleakalā Hawaii 1. august 1916 134,6 km²
Hawaiʻi Volcanoes Hawaii 1. august 1916 1308,9 km²
Hot Springs Arkansas 4. märts 1921 22,5 km²
Indiana Dunes Indiana 15. veebruar 2019 62,1 km²
Isle Royale Michigan 3. aprill 1940 2314,0 km²
Joshua Tree California 31. oktoober 1994 3199,6 km²
Katmai Alaska 2. detsember 1980 14 869,6 km²
Kenai Fjords Alaska 2. detsember 1980 2711,3 km²
Kings Canyon California 4. märts 1940 1869,2 km²
Kobuk Valley Alaska 2. detsember 1980 7084,9 km²
Lake Clark Alaska 2. detsember 1980 10 602,1 km²
Lassen Volcanic California 9. august 1916 431,4 km²
Mammoth Cave Kentucky 1. juuli 1941 213,8 km²
Mesa Verde Colorado 29. juuni 1906 212,4 km²
Mount Rainier Washington 2. märts 1899 956,6 km²
New River Gorge Lääne-Virginia 27. detsember 2020 28,4 km²
North Cascades Washington 2. oktoober 1968 2042,8 km²
Olympic Washington 29. juuni 1938 3733,8 km²
Petrified Forest Arizona 9. detsember 1962 896,0 km²
Pinnacles California 10. jaanuar 2013 108,0 km²
Redwood California 2. oktoober 1968 562,5 km²
Rocky Mountain Colorado 26. jaanuar 1915 1075,6 km²
Saguaro Arizona 14. oktoober 1994 370,1 km²
Sequoia California 25. september 1890 1635,2 km²
Shenandoah Virginia 22. mai 1926 805,8 km²
Theodore Roosevelt Põhja-Dakota 10. november 1978 285,1 km²
Virgin Islands USA Neitsisaared 2. august 1956 60,5 km²
Voyageurs Minnesota 8. jaanuar 1971 883,0 km²
White Sands New Mexico 20. detsember 2019 592,2 km²
Wind Cave Lõuna-Dakota 9. jaanuar 1903 137,3 km²
Wrangell–Saint Elias Alaska 2. detsember 1980 33 682,6 km²
Yellowstone Wyoming, Montana, Idaho 1. märts 1872 8983,2 km²
Yosemite California 1. oktoober 1890 3081,1 km²
Zion Utah 19. november 1919 595,8 km²

Endised rahvuspargid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Loodud Laiali saadetud Tulemus
Abraham Lincolni rahvuspark 17. juuli 1916 11. august 1939 ümber määratud Abraham Lincolni sünnikoha riiklikuks ajalooliseks pargiks
Fort McHenry rahvuspark 3. märts 1925 11. august 1939 Määrati ümber ainulaadse nimetuse alla Fort McHenry rahvusmonument ja ajalooline pühamu
General Granti rahvuspark 1. oktoober 1890 4. märts 1940 Liidetud Kings Canyoni rahvuspargiga
Hawaii rahvuspark 1. august 1916 13. september 1960 Jagatud Hawaii vulkaanide and Haleakalā rahvuspargiks
Mackinaci rahvuspark 15. aprill 1875 2. märts 1895 Üle antud Michiganile; tänapäeva Mackinac Islandi riigipark
Platti rahvuspark 29. juuni 1906 17. märts 1976 Liidetud Arbuckle'i puhkealaga ja ümber määratud Chickasaw riiklikuks puhkealaks
Sullys Hilli rahvuspark 27. aprill 1904 3. märts 1931 Üle antud Ameerika Ühendriikide kala- ja loodusteenistusele; tänapäeva White Horse Hilli riiklik ulukikaitseala
  1. "Annual Park Ranking Report for Recreation Visitors in: 2022". irma.nps.gov. Vaadatud 23.12.2023
  2. "World Heritage List - United States of America". whc.unesco.org. UNESCO World Heritage Centre. Vaadatud 25.3.2017
  3. "UNESCO » Biosphere Reserves » United States of America". unesco.org. UNESCO. November 2015. Vaadatud 25.3.2017

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]