Aksumi kuningriik
|
Aksumi kuningriik u 100 – u 940 | |||||||
 | |||||||
| Valitsusvorm | Monarhia | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kuningas |
Zoskales (esimene teadaolev) Dil Na'od (viimane) | ||||||
| Pealinn | Aksum | ||||||
| Religioon |
Polüteism, judaism (enne u 300 pKr) Etioopia ortodoks | ||||||
| Pindala | 1 250 000 km² (aastal 350) | ||||||
| |||||||
| Riigikeeled | Geezi | ||||||
| Rahaühik | Aksumi raha | ||||||
| |||||||
Aksumi kuningriik, tuntud ka kui Aksumi impeerium, varem Aksumi linnriik, oli riik tänapäeva Eritrea ja Põhja-Etioopia aladel. See eksisteeris umbes aastatel 100–940 pKr. Riik mängis suurt rolli Rooma impeeriumi ja Vana-India vahelises kaubanduses. Aksumid lihtsustasid kaubandust vormides oma Aksumi münte, riigil oli hegemoonia langeva Kušaani kuningriigi üle ning aksumid sekkusid tihti Araabia poolsaare kuningriikide siseasjadesse, lõpuks vallutati Homerite kuningriik.
Aksumid püstitasid mitmeid suuri steele, mis täitsid kristluse-eelsetel aegadel religioosseid ülesandeid. Üks sedasorti graniitsammas on 27,4 meetri kõrgune, mis teeb sellest kõrgeima omalaadse maailmas. Ezana (valitses 320–360) võtsid aksumid vastu ristiusu. Seitsmendal sajandil pagesid paljud moslemid Mekast kuningriiki, otsides varju Quraishi hõimu tagakiusamise eest.
Samanimeline pealinn, Aksum, asus Põhja-Etioopias. Kuningriigis oli terminina kasutusel "Etioopia" juba neljandal sajandil. Linn on väidetavalt seaduselaeka asukoht ning Seeba kuninganna kodu.