Turvalisus

Proosa

• Kuigi Oktoobrirevolutsiooni tulemusena enamik pseudonüümide kasutamise põhjusi ära langes, ei loobutud pseudonüümidest ka pärast revolutsiooni. Teatavais sektoreis nende kasutamine koguni laienes. Rahva kultuuritaseme tõus ja perioodika kiire kasv kutsusid esile kirjanduslik-publitsistliku kaadri suurenemise: tekkis terve armee pseudonüümide taha peitunud kohalikke kirjasaatjaid. Pseudonüümide küsimus kutsus ajakirjanduses esile aastaid kestnud poolt ja vastu poleemika. Poleemika näitas, et pseudonüüme ei saa siiski täiesti kõrvale jätta. Mainiti juhtumit, kus kohalik kirjasaatja tapeti tema paljastavatest sõnumitest puudutatud asjaosaliste poolt, ja leiti, et varjunime kasutamine on kohalikele kirjasaatjatele nende puudusipaljastavas töös vajalik.

1933. a. võeti "Pravdas" küsimuse kohta põhimõtteline seisukoht. Leiti, et pseudonüümi kasutamine ärgu olgu reegliks, vaid erandiks. Ent pseudonüümidest ühel hoobil vabaneda pole võimalik. Näiteks klassivaenlase ja tema kahjurluse paljastamise puhul pole ajalehel kasulik kohe kaarte avada ja klassivaenlasele avaldada, kelle poolt nimelt ja kust teda paljastatakse.

• August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156

• Eestis on siiski väga hea elada: kui saadad esimese klassi lapse bussiga kooli, siis ei võeta sul vanemlikke õigusi ära. Me ei saa tihti aru, kui turvaline meie keskkond on ja kui loomulik see on, et lapsed liiguvad ise ringi.
  • Maarja Kruusmaa, intervjuu: Villu Päärt, "Kuidas sai Maarja Kruusmaa Euroopa seitsme kõige targema sekka?" Postimees, 28. november 2020

• Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
  • Ene-Reet Soovik, "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules", Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105

• Kui ma veel väike olin, nägin tihti öösiti õudusunenägusid. Ärkasin üles nuttes ja kisades. Aga kui ema minu tuppa jooksis, ei osanud ma talle kunagi öelda, mida olin näinud. Sellistel kordadel magasin mitmeid öid ema ja isa vahel nende hiiglaslikus voodis. Ma ei osanud tollal ette kujutada ühtki kohta, mis võiks olla veel soojem ja turvalisem kui see. (lk 31)
  • Diana Leesalu, "2 grammi hämaruseni", 2005

• Kaitstud Soome on osa stabiilsest, tugevast ja vastutustundlikust Põhjala regioonist. Saame turvalisuse ja jagame seda ka.
• Hea on meeles pidada, et turvalisus ei ole nullsummamäng.
  • Sauli Niinistö, avaldus Soome NATOga liitumise kohta; "Niinistö: Soome taotleb NATO liikmelisust", ERR, 15.05.2022

• [Külanaised isekeskis:] "On ka asja karta. Mis ta siberlastele kostaks, kui nood küsiksid, kuhupoole jõed voolama hakkavad."

"Ja-jah, ja kuhu peaksid minema need inimesed, kelle kodupaigad tagurpidivesi üle ujutaks."

"Hullem on, kui värskemad siberlased - eestlased, lätlased ja kes kõik veel - küsivad, miks nad Siberis on, miks neid kodupaigast sinna maailma otsa veeti."

"Hull oled. Kesse Stalini käest nisukest asja küsida julgeb?"

"Mina küsiksin. Mis ta mulle ikka teeb, ta ise võib-olla sealsamas hirmu täis, kardab mind."

"Selge see, et kardab. Ei külaeite või kuninga ligi lasta, vaat kui torkab sukanõelaga kõhtu."

"Või lööb oma jõulised, raske tööga harjunud käed kuningale ümber kaela, pigistab nii, et vennikesel võib hing kinni jääda."

"Või haarab mõnest muust paigast kinni ja pigistab nii, et kuningas röögatab."

"Kaksab küljest ära."

"Võeh, tõmba suumulk koomale, lapsed kuulevad."

"Ei ole meie asi küsida. Meie asi on otsekohe plaksutama hakata, niipea kui Stalini nime kuskil kuuleme." (lk 10)

• Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015