Xinjiang

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond
	hiina 新疆维吾尔自治区 Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū
	uiguuri شىنجاڭ ئۇيغۇر ئاپتونوم رايونى Shinjang Uyghur Aptonom Rayoni
	Pindala: 1 660 000 km²
	Elanikke: 21 813 334 (2010)
	Rahvastikutihedus: 13,1 in/km²
	Pealinn: Ürümqi
	Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna asendikaart

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Asub Hiina äärmises lääne- ja loodeosas.

Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Ala piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Xinjiangi põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.

Piirkond sattus Qingi dünastia kontrolli alla 18. sajandil. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi hoidis enda kontrolli all Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. aastal korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Pärast seda, kui kommunistid võitsid Hiina kodusõja, liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.

Loodus

Piirkonna põhjaosa moodustab Džungaaria nõgu. Keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmetel on piirkonna elanikest 45% uiguure, 41% hiinlasi, 7% kasahhe ja 5% hueisid. Alla 1% on kirgiise, mongoleid, tungsjange, tadžikke, sibosid, mandžusid ja teisi.

Haldusjaotus

Ringkonna õigustega linnad

Maakonna õigustega linnad

(otsealluvusega provintsile)

Ringkonnad

Autonoomsed ringkonnad

Kohanimed

Xinjiangis on kasutusel nii uiguuri- kui ka hiinakeelsed kohanimed ning lisaks kasutatakse rahvusvahelises meedias ingliskeelseid nimekujusid, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt.

Hiina keeles	Uiguuri keeles	Inglise keeles
乌鲁木齐, Wūlǔmùqí	ئۈرۈمچى, Ürümči	Ürümqi
克拉玛依, Kèlāmǎyī	قاراماي, Qaramay	Karamay
吐鲁番, Tǔlǔfān	تۇرپان, Turpan	Turpan
哈密, Hāmì	قۇمۇل, Qumul	Hami
库尔勒, Kùěrlè	كورلا, Korla	Korla
博乐, Bólè	بورتالا, Börtala	Bole
昌吉, Chāngjí	سانجى, Sanji	Changji
阿克苏, Ākèsū	ئاقسۇ, Aqsu	Aksu
喀什, Kāshí	قەشقەر, Qäšqär	Kashgar
和田, Hétián	خوتەن, Hotän	Hotan
伊宁, Yīníng	قۇلجا, Qulja	Ghulja
阿勒泰, Ālètài;	ئالتاي, Altay	Altay
塔城, Tǎchéng	چۆچەك, Čöčäk	Tacheng
阿图什, Ātúshí	ئاتۇش, Atuš	Artux
石河子, Shíhézǐ	شىخەنزە, Šixänjä	Shihezi
莎车, Shāchē	يەكەن, Yäkän	Yarkand
塔什库尔干, Tǎshíkùěrgān	تاشقورغان, Tašqurǧan	Tashkurgan
龟兹, Qiūcí	كۇچار, Kučar	Kucha
尼雅, Níyǎ	نىيە, Niyä	Niya
且末, Qiěmò	چەرچەن, Čärčän	Charchan
若羌, Ruòqiāng	چاقىلىق, Čaqiliq	Qarkilik
英吉沙, Yīngjíshā	يېڭىسار, Yeŋisar	Yengisar
准噶尔盆地, Zhǔngáěr péndì	جۇڭغار ئويمانلىقى, Jungǧar oymanliqi	Dzungaria Basin
塔里木盆地, Tǎlǐmù péndì	تارىم ئويمانلىقى, Tarim oymanliqi	Tarim Basin
吐鲁番盆地, Tǔlǔfān péndì	تۇرپان ئويمانلىقى, Turpan oymanliqi	Turpan Depression
塔克拉玛干沙漠, Tǎkèlāmǎgān shāmò	تەكلىماكان قۇملۇقى, Täklimakan qumluqi	Taklamakan Desert
乔戈里峰, Qiáogēlǐ fēng	چوگىر چوققىسى, Čogir čoqqisi	K2 Mountain
天山山脉, Tiān Shān shānmài	تەڭرىتاغ, Täŋritaǧ	Tian Shan Mountains
帕米尔高原, Pàmǐěr gāoyuán	پامىر ئېگىزلىكى, Pamir egizliki	Pamir Mountains
罗布泊, Luóbù pō	لوپنۇر, Lop nur	Lop Nur Lake
艾丁湖, Àidīng hú	ئايدىڭكۆل, Aydiŋköl	Ayding Lake
额尔齐斯河, Éěrqísī hé	ئېرتىش دەرياسى, Ertiš deryasi	Irtysh River
丝绸之路, Sīchóu zhī lù	يىپەك يولى, Yipäk yoli	Silk Road