Visby

Visby [v'iisbü] on Rootsi Ojamaa saare suurim tiheasustusega paikkond. See on Ojamaa valla keskus, mis on ühtlasi Ojamaa lääni ainuke omavalitsus. Visby rahvaarv on 22 000.

Visby
[ v'iisbü ]
Pindala: 14,5 km² (2020)
Elanikke: 24 951 (31.12.2020)
Koordinaadid: 57° 38′ N, 18° 18′ E

Nimi

Visby nimi on tulnud vanapõhjakeelsest sõnast vi, mis tähendab ohverduspaika, ja sõnast by, mis tähendab küla.

Ajalugu

Visby ringmüür

Visby katedraal

Visby esiajalugu on täpselt teadmata, kuid see oli asustatud juba kiviajal, arvatavasti sellepärast, et seal oli värsket vett ja looduslik sadam. Juba 900. aasta paiku oli Visby kaubanduskeskus.

12. sajandil ehitati Visby katedraal ja pühitseti neitsi Maarjale. See kujundati ümber 13. sajandil praegusele kujule ja selle avas ametlikult Linköpingi piiskop 1225. Järgmistel sajanditel ehitati veelgi kirikuid.

Visby hansalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Rootsi
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	IV, V
Viited	731
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	57° 38′ 30″ N, 18° 17′ 45″ E
Nimekirja arvatud	1995 (19. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Visby ringmüüri hakati tõenäoliselt ehitama juba 12. sajandil. Umbes 1280. aastal ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd neist ei ehitatud kuni 15. sajandini. Kivimüür on suures osas säilinud. Tegemist on kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Skandinaavias ja see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

1160. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. 1282 võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiiresti sai ta selle tähtsaks linnaks. Elanikud olid osalt sakslased, kuid sakslaste osatähtsusega on ajalookirjutuses tugevasti liialdatud. Viimaste aegade uurimused näitavad, et ojamaalased on Visbys kogu keskajal tooni andnud ja 13. sajandil oli neil näiteks Venemaa-kaubanduse asjades otsustav sõna öelda. Küll aga saksastusid nad, võttes omaks saksa keele ja saksa nimed. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll Taani väinade kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.

1361. aastal vallutas Ojamaa Taani kuningas Valdemar IV ja Visbyst sai Taani linn. Kuid Taaniga sõdima palgatud vitaalivennad rüüstasid Visbyt 1391., 1394. ja 1398. aastal, enne kui nad samal aastal hävitati. 1411. aastal laskis Taani kuningas Erik Pommerist rajada Visborgi kindluse ja jäi sinna 12 aastaks elama. Selle aja jooksul muutus linn mereröövlite pesaks ja kaubandus katkes. 1470. aastal tühistas Hansa Liit Visby hansalinna õigused.

1525. aastal oli Visby kaubameestel vaenus Lübeckiga. Sakslased põletasid maha kogu linna, sealhulgas kõik kirikud peale katedraali. Kirikute varemed on tänapäevani säilinud.

1645. aastal vallutas Rootsi Ojamaa tagasi pärast 300-aastast Taani ülemvõimu ja selle kinnitas Brömsebro rahu. Kuid linn arenes aeglaselt, sest asjadel lasti minna isevoolu teed. Alles 18. sajandil püüdsid Rootsi kuningad sealset elatustaset tõsta, kuid erilise eduta. Alles 19. sajandi alguses hakkas Visby sadam jälle kaubandust ligi meelitama. Umbes samal ajal, 1808 vallutas Gotlandi Venemaa, kuid jättis selle juba mõne kuu pärast vastupanuta maha.

1924. aastal kehtestati Brüsselis rahvusvahelised kaubalaevanduse reeglid, mida nimetatakse Haagi reegliteks. 1968. tehti neisse muudatusi, mistõttu neid hakati nimetama ka Haagi-Visby reegliteks.

Tänapäev

Almedalen

Visbysse saab sõita lennuki ja laevaga. Lennujaam asub 5 km linnast põhjas. 2005. aastal teenindas lennujaam 276 tuhandet reisijat, millega Visby oli reisijate arvu poolest Rootsi 12. lennujaam.

Laevaga saab Visbysse sõita mitmelt poolt. Smålandist Oskarshamnist kestab laevareis 3 tundi. Gotlandile saab sõita ka Stockholmi lähedalt Nynäshamnist. Suviti on Gotlandil parvlaevaühendus Ölandil asuva Grankullavikiga. Neid laevareise korraldab Rootsi valitsuse subsideeritav ettevõte Destination Gotland.

Ajalooliselt tähtsad vaatamisväärsused on 3,4 km pikkune Visby ringmüür ja vanad kirikuvaremed.

Visbys asub Almedaleni park, mis Rootsi poliitikas on tähtis. Iga aasta juuli esimesel nädalal korraldatakse Almedalenis ja selle ümbruses poliitilisi üritusi, näiteks kõnesid ja seminare kõigi erakondade osavõtul. See komme sai alguse 1982 ja sellega mälestatakse Olof Palmet, kes alates 1968 tavatses igal suvel Visbys kõnet pidada.

Iga aasta augustis, aasta 32. nädalal pühapäevast pühapäevani toimub keskaja nädal. Seda peeti esimest korda 1984. aastal. Sel ajal võib Visbys näha rohkem keskaegselt kui tänapäevaselt rõivastatud inimesi. Keskaja nädalal toimub hulgaliselt keskajale iseloomulikke üritusi: lisaks muusikale, teatrile ja narride etteastetele näiteks keskaegne turg ja piigivõitlus.

Välislingid

• Majandusime Läänemere ääres Spiegel. Saksa keeles