Vikipeedia
|
See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.
2024. aprilli seisuga oli Vikipeedial 329 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 62 miljoni. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,8 miljoni artikli.[1] Artiklite arvult järgnevad sebu, saksa, prantsuse ja rootsi Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on ligi 245 000 artiklit.
Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.
Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.
Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[2]
Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[2]
Keeleversioonid
muuda| Keeleversioon | Artiklite arv |
|---|---|
| ingliskeelne Vikipeedia | 6 819 400 |
| sebukeelne Vikipeedia | 6 118 669 |
| saksakeelne Vikipeedia | 2 906 421 |
| prantsuskeelne Vikipeedia | 2 609 202 |
| rootsikeelne Vikipeedia | 2 583 926 |
| hollandikeelne Vikipeedia | 2 157 504 |
| venekeelne Vikipeedia | 1 977 337 |
| hispaaniakeelne Vikipeedia | 1 950 309 |
| itaaliakeelne Vikipeedia | 1 861 916 |
| araabia(masri)keelne Vikipeedia | 1 623 208 |
| poolakeelne Vikipeedia | 1 613 195 |
| hiinakeelne Vikipeedia | 1 417 207 |
| jaapanikeelne Vikipeedia | 1 414 053 |
| ukrainakeelne Vikipeedia | 1 321 939 |
| vietnamikeelne Vikipeedia | 1 293 122 |
| varaikeelne Vikipeedia | 1 266 437 |
| araabiakeelne Vikipeedia | 1 231 934 |
| portugalikeelne Vikipeedia | 1 123 786 |
| pärsiakeelne Vikipeedia | 1 001 152 |
| katalaanikeelne Vikipeedia | 750 841 |
| indoneesiakeelne Vikipeedia | 692 129 |
| serbiakeelne Vikipeedia | 688 777 |
| koreakeelne Vikipeedia | 667 300 |
| norrakeelne Vikipeedia | 628 637 |
| türgikeelne Vikipeedia | 606 782 |
Pikemalt artiklis Vikipeediate loend
2024. aasta augusti seisuga eksisteeris Vikipeedia 332 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,8 miljonit artiklit)), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,9 mln), prantsus- (2,6 mln), rootsi- (2,5 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (1,9 mln), hispaania- (1,9 mln), itaalia- (1,8 mln), araabia(masri)- (1,6 mln), poola- (1,6 mln), hiina- (1,4 mln), jaapani- (1,4 mln), ukraina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), araabia- (1,2 mln), portugali- (1,1 mln) ja pärsiakeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: katalaani-, serbia-, indoneesia-, korea-, norrakeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu-, läti- ja soomekeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Kanadas kõneldavas cree keeles (12 artiklit).[3]
Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.
Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.
Eestikeelses versioonis on praegu 249 139 artiklit ja see oli 2024. aasta augusti lõpu seisuga artiklite arvult 45. Vikipeedia, paiknedes edetabelis slovakikeelse ja valgevenekeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.[3]
Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist ühesest seadmest.[4] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat[5].
Vaba sisu
muudaEnne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.
Nimi
muudaNimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').
Ajalugu
muuda
Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[6]
Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).
Riist- ja tarkvara
muuda
2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.
Puhverserverite asukohad:
Tarkvarana kasutatakse:
- OS – Linux;
- WWW – Apache HTTP Server ja Squid cache serverid, viimaste koormust jaotab Perlbal;
- DB – MySQL;
- Skriptid – PHP.
Logo
muuda
|
|
|
|---|---|---|
| 2001 (esialgne) | 2001–2003 |
Teabe otsimine
muudaVikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.
Otsinguprofiilid
muudas2024. aastal ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k busybody, hunter, dancer).[7] Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab uudishimu kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.[8] Ühtlasi tuvastati korrelatsioon uuritava riigi võrdsuse taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab interdistsiplinaarsele mõtlemisele.[9]
Probleemid
muudaKuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad poliitikud või muud avaliku elu tegelased püüda neid puudutavat infot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi ajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja allikakriitilisus.[10][11] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks ravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.[12]
Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult rösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit[11] ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja Venemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.[13]
Vikipeedia tsenseerimine
muuda- Pikemalt artiklis Vikipeedia tsenseerimine
Vikipeedia blokeerimine on osa tsensuurist internetis. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu Valgevene, Iraan, Pakistan, Venemaa, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Türgi, Usbekistan ja Venezuela. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist Hiinas[14] ja 2021. aasta 21. veebruarist Myanmaris[15].
Samuti on ähvardatud[16] ja taga kiusatud selle toimetajaid.[17]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ List of Wikipedias. meta.wikimedia.org
- ↑ 2,0 2,1 Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
- ↑ 3,0 3,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 29.08.2024.
- ↑ Monthly overview Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)
- ↑ "Wikipedia Statistics All languages". Vaadatud 6. oktoobril 2024.
- ↑ Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000
- ↑ Kudiabor, Helena (25. oktoober 2024). "Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole". Nature (inglise). DOI:10.1038/d41586-024-03454-7.
- ↑ "Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership". Science Advances. 25.10.2024. Vaadatud 29.10.2024.
- ↑ Magubane, Nathi (26.10.2024). "Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing". Phus.org. Vaadatud 29.10.2024.
- ↑ "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama". ERR. 25. august 2022. Vaadatud 23. novembril 2022.
- ↑ 11,0 11,1 Port, Kristjan (22. november 2022). "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss". ERR. Vaadatud 23. novembril 2022.
- ↑ Kupferberg, Natalie; Protus, Bridget McCrate (2011). "Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment". Journal of the Medical Library Association : JMLA. University Library System, University of Pittsburgh. 99 (4): 310–313. DOI:10.3163/1536-5050.99.4.010. ISSN 1536-5050.
- ↑ Felton, James (29. juuni 2022). "Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught". IFLScience. Vaadatud 23. novembril 2022.
- ↑ Harrison, Stephen (21. mai 2019). "Why China Blocked Wikipedia in All Languages". Slate Magazine. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
- ↑ "Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks". Business Standard News. 21. veebruar 2021. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
- ↑ "Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega". Forte. 1. märts 2022. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
- ↑ Belanger, Ashley (6. jaanuar 2023). "Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration". Ars Technica. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
Välislingid
muuda |
Vikisõnastiku artikkel: Vikipeedia |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wikimedia serverid |