Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uusikaupunki rahu
Osa Põhjasõjast
Venemaa keisririigi poolt Uusikaupunki rahulepinguga omandatud maa-alad
Toimumisaeg	10. september (30. august vkj) 1721
Toimumiskoht	Uusikaupunki lähedal
Osalised
Rootsi Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Fredrik I Peeter I

Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt

„Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osagaga ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpoolnimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega“

Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud Rootsi ja Venemaa keisririigi piirialad Karjalas ja Ingerimaal

Rootsi sai Venemaa keisririigilt täiendava kompensatsioonina 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Rahulepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest.

Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid (Harku kapitulatsiooniakt), millega tagati balti aadlile ja linnadele kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi, seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse.

Uusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).

Vaata ka

• Viiburi kubermang
• Ingerimaa kubermang
• Tallinna kubermang
• Riia kubermang

Välislingid

• Wortlaut des Friedensvertrags von Nystad
• Vertragstext online des Instituts für Europäische Geschichte Mainz
• Ништадтский мирный договор (Uusikaupunki rahulepingu tekst vene keeles)