[go: up one dir, main page]

Tartu Jaani kogudus

EELK Tartu Jaani kogudus oli luterlik kogudus TartusTartu praostkonnas, hiljem (enne teist maailmasõda) EELK Saksa praostkonnas.

Tartu Jaani kirik

1939. aastal, baltisakslaste ümberasumisel Saksamaale, anti Tartu saksa Jaani kogudusele kuulunud Jaani kirik õpetaja Joseph Alexander Sedlatschecki poolt üle Tartu praostkonna praostile Aleksander Kuusikule. Pärast baltisakslaste ümberasumist 1939. aastal eraldati Tartu Jaani kogudus 30. novembril 1939 Saksa praostkonnast ja arvati Tartu praostkonda kuuluvaks.

1. jaanuaril 2001 ühines Tartu Jaani kogudusega Tartu Ülikooli kogudus. Ühendatud kogudus kannab nime Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.

Tartu Jaani koguduse pastoreid

muuda

Tartu Jaani eesti koguduse pastoreid

muuda

Tartu Jaani eesti koguduse pastoreid: kaplan/jutlustaja Franz Witte 1525 (surn. 1551[4]), Caspar Lohmann, Clemens Ehlers 1549, Johann Kallis 1551, Heinrich Kakerak 1553, kaplan[5]Timann Brakel (ca 1535–1602)[6] 1556–1559, Pastor Heinrich Sudert 1526–1551, Johann Fegesack 1551–1556, Christoph Bergen 158. – 1594, Arnold von Husen 1592–1599, Bartholdus Thomae 1599–1609, Werner Arens 1609–1611, Bartholdus Gilde 1611–1616, Jacob Rossinius, Erasmus Pegau, Wiltstock 1663, Marcus Schütz, Matthias Lemchen, Michael Wittenburg 1707–1708, Johann Krüger, Otto Heinrich Fuhrlohn 17..–1743, Karl Gustav von Staden 1744–1750, Theodor Oldekop 1752–1806, Ludwig Wilhelm Moritz 1807–1830, Karl Heinrich Constantin Gehewe 1831[7]

Galerii

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Hugo Bernhard Rahamägi, Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 12. Crispinus Olai Jernfeld, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 68
  2. VAIMULIKE ELULOOD
  3. Tartu Jaani koguduse pastor Viktor Wittrock, portreefoto, FOTIS
  4. Jüri Kivimäe, Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal, Tuna 2 / 2020, lk 2–9
  5. Timann Brakel Tartu Jaani kogudus Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
  6. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 232
  7. Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 27

Välislingid

muuda