Star Trek

Star Trek on väljamõeldud ulmemaailm, millel põhinevad 6 telesarja (kokku 716 jagu), 12 mängufilmi ning hulk raamatuid ja arvutimänge. Star Treki maailma esitles 1966. aastal eetrisse läinud samanimeline telesari, millele pani aluse Gene Roddenberry.

Star Treki huvilisi kutsutakse trekkeriteks või trekkie'deks. Sarja tootjafirma korraldab huvilistele iga aasta üritust TREK-CON, kus esinevad sarja loojad ning ka näitlejad, kes on telesarjades ja linateostes osalenud.

Filmide ja sarjade esmalinastus

Telesarjad

Kokku on toodetud 6 Star Treki teemalist telesarja. Plaaniti veel ühte telesarja, kuid see ei jõudnud tootmisse.

Eesti telekanalitel

1990. aastate teisel poolel näitas telekanal TV3 "Süvakosmose" sarja esimest 13 osa. Aastatel 2003–2006 näitas Eesti Televisioon algupärase sarja kõiki osi. Alates 2006. aastast näitas Eesti Televisioon telesarja "Uus põlvkond".

Mängufilmid

2. ja 5. film on seotud jätkuva tegevusliiniga. Kuigi iga film on omaette tegevustikuga, jätkub iga film sealt, kus eelmine pooleli jäi. Filmide tegemisel kasutati kasutamata materjale tootmata jäänud sarjast "Star Trek: Phase II".

Filmid "Generatsioonid", "Esimene kontakt", "Ülestõus" ja "Nemesis" on samade põhitegelastega, kes figureerivad sarjas "Uus põlvkond".

Tegelased

1.–6. filmi põhitegelased

James T. Kirk, kapten (William Shatner)
Spock (ema inimene, isa vulcan), komandör ja teadusohvitser (Leonard Nimoy)
Leonard McCoy, laevaarst (DeForest Kelley)
Montgomery "Scotty" Scott, peamehaanik (James Doohan)
Pavel Chekov, piloot (Walter Koenig)
Hikaru Sulu, tüürimees (George Takei)
Uhura, sideohvitser (Nichelle Nichols)

7.–10. filmi põhitegelased

Jean-Luc Picard, kapten (Patrick Stewart)
William Riker, komandör, kapteni esimene asetäitja (Jonathan Frakes)
DATA (android), leitnant-komandör, teadusohvitser (Brent Spiner)
Geordi LaForge, peamehaanik (LeVar Burton)
Worf (klingon), turvapealik (Michael Dorn)
Beverly Crusher, laevaarst (Gates McFadden)
Deanna Troi (isa inimene, ema betazoid), nõustaja (Martina Sirtis)
Guinan (el-aurialane) (Whoopi Goldberg)

Star Treki maailm

Pikemalt artiklis Star Treki kronoloogia

Star Treki maailma põhjalik kirjeldus sisaldub raamatus, mille kirjutas Gene Roddenberry ja mida kutsutakse Treki piibliks – "Trek Bible". Vastavalt Roddenberry visioonile võivad kõik kirjutada sel teemal stsenaariume, arvestades, et lähtutakse tema poolt paika pandud ajaliinist ja üldkontseptsioonist. Selles on kirjas põhijooned, millest tuleb lähtuda Star Treki ainelist teost luues. Kuigi nimes kasutatakse sõna "Bible", on siiski tegemist täieneva teosega, kuhu lisatakse uusi tegelasi ja tähelaevu ning täiendatakse ajaliini. Tuntumate tegelaste nagu näiteks kaptenite James T. Kirk või Jean-Luc Picard ning rasside, nagu klingonid puhul on ajaliin juba suhteliselt täis ning neid on raske uutesse teostesse sisse kirjutada. Tänu sellisele lähenemisele on loodud pea täielik universum, kus on oma seadustik, keeled, tehnoloogia, kombed ja olendid – mõistusega ja mõistuseta.

Tähelaevad

Pikemalt artiklis Star Treki tähelaevaklasside loend

Vastavalt Star Treki maailma kronoloogiale leiutas Maa teadlane Zefram Cochrane 2063. aastal warp-ajami. Idee on tuttav ka juba tänapäeva füüsikutele ning asi on seni jäänud ainult targa taha, kes töötava mudeli kokku paneks. Lühidalt on asi selles, et pannakse kahte kambrisse anti-ainet ning siis tilgutatakse seda tavalise ainega kokku. Tekkiv plahvatus on tugevaim, mida üldse inimene suudab luua ning saadavast jõust piisab, et mitu korda ületada valguse kiirust ja seega lennata tähtede vahel, jäädes inimea piiridesse.

Esimene tähelaev, mis ehitati vulcanite abiga, kandis nime Enterprise ja sealt alates on Tähelaevastiku'lipulaevad alati kandnud seda nime. Praegu kirjas oleva ajaloo jooksul on Enterprise-nimeliste laevade kaptenid olnud Jonathan Archer (pärast teda on olnud pikem paus nii 100 aastat) siis kapten Pike (ainult sarja "TOS" kronoloogilises piloodis) seejärel kõige kuulsam Star Treki kapten James Tiberius Kirk (klassikaline sari ja filmid 1–7) ja momendil viimane kapten Jean-Luc Picard (sari "TNG" ja filmid 7–10).

Algusest peale on laevastikus olnud kahte põhi klassi aluseid: süstikud (väiksemad laevad – piiratud tegevusulatuse ja võimelised minema dokkima teise laeva sisse) ning tähelaevad ehk siis suured alused, mis on aastaid võimelised lendama autonoomselt tähelt tähele, vajamata selleks "lisatankimist". Aasta 2500 paiku, kui algas Dominiooni konflikt, võttis Föderatsioon kasutusse kahe eelmisega võrreldes keskmist klassi laeva. Uut klassi hakati kutsuma prototüübi järgi "Defiant". Tegemist oli süstiku ja tähelaeva hübriidiga, mis suuruselt meenutas süstikut, kuid warp-ajam ja arsenal oli sama võimas kui täissuuruses tähelaeval. Seega uue klassifikatsiooni järgi jäi 3 klassi:

A – süstikud – Galileo jt.
B – hävitajad – Defiant.
C – tähelaevad – Enterprise, Voyager jt.

Tähelaevad jagunesid veel omakorda erinevatesse klassidesse vastavalt nende spetsiifikale ning erinevatel aegadel tekkisid ja kadusid erinevad klassid.

Astronavigatsioon

Astronavigatsioon hõlmab meie Galaktikat ja jagab selle nelja veerandisse e kvadranti – Alfa, Beeta, Gamma, Delta.

Alfa osas asub Maa Päikesesüsteem Sol. Iga kvadrant on jagatud sektoritesse ning nende täpsem jagunemine ei ole antud, kuid on teada, et Päikesesüsteem asub Sektoris 001.

Alfa kvadrandi põhilise osa moodustab Planeetide Ühendatud Föderatsioon, kuhu kuuluvad muuhulgas inimesed (Maa), vulcanid, andorlased, betazoidid, trillid, sheliakid, bajorlased ja cardassianid.

Beeta kvadrandi tuntumad rahvad on klingonid ja romulanid. Kuna viimaste puhul on tegemist suhteliselt suletud ühiskondadega, siis nende võimu all olevatel aladel elavate lähemate ja kaugemate rahvaste kohta on vähe teada. Romulanide kodumaailma sõsarplaneedil elavad sõjakad reemlased (Remans).

Föderatsiooni jaoks seni tundmatumaid kvadrante on olnud Delta kvadrant, kus teatakse eksisteerivat poolorgaaniliste-poolküberneetiliste Borgide rahvast.

Rassid

Vulcanid – Alfakvadrandi rahvas, kes teostas Maa elanikega ametliku Esimese kontakti ning hiljem asutas koos inimeste, andorialaste ja tellariitidega Föderatsiooni. Vulcanid hindavad eelkõige loogilisust ning emotsioonide varjatust, mille seotus on neil moodustunud omamoodi religiooni, mis neid valitseb. Samas on neil kõrgelt arenenud telepaatiline aju ning nad on võimelised suunama enda ja teiste mõtete protsesse ning vajadusel sulanduma teise mõtlemisvõimelise olendi mõistusega. Selline meeleühendus (mind meld) ei ole ohtudeta, kuna kummagi poole sama võimas või võimsam mõistus võib mõjutada vastuvõtvamat poolt.

Andorialased – elavad ümber gaasiplaneedi tiirleval kuul, mida nimetatakse Andoriaks. Nad on sinise nahavärviga ning neil on peas antennid. Andorialased on loomult väga emotsionaalsed ning üsnagi sõjakad. Samuti on nad üks Föderatsiooni asutajarassidest.

Bajorlased – vägagi usklik rass, kuuluvad Föderatsiooni. Oma uskumuste järgmise märgiks kannavad nad teatud kujuga kõrvarõngast. Neil on tavaks rääkides öelda perekonnanimi enne eesnime. Bajorlased kannatasid rängalt 23.-24. sajandil toimunud Cardassia okupatsioonis.

Benzited – sinise nahaga Föderatsiooni kuuluv rass. Nad ei ole suutelised hingama inimeste ja paljude teiste rasside jaoks tavalises lämmastik-hapnik atmosfääris, mistõttu vajavad nad teiste Föderatsiooni planeetide külastamiseks spetsiaalset hingamisaparaati.

Betazoidid – telepaatiline ning väga empaatiline rass, kes kuulub Föderatsiooni. Nad on suutelised lugema teiste mõtteid (v.a paar üksikut rassi) ning seetõttu on Betazoidid ise väga ausad. Välimuselt saab neid inimestest eristada ainult silmaiirise järgi. Neil pole silmavärvi ning iiris on üleni must.

Klingonid – väga sõjakas ja kompleksne Beetakvadrandi rass, kelle ideoloogia ning muud omadused sarnanevad 17.-18. sajandi Maa Jaapani samuraide omaga. Klingonitega peeti maha paar sõda ja hulgaliselt konflikte, enne kui looduskatastroof nende kodumaailmas motiveeris neid sõlmima 2293. aastal Planeetide Ühendatud Föderatsiooniga rahu. Hiljem loodi mõlema suurjõu vahel liit, mis lõppes aastal 2372 klingonite Cardassia-invasiooni pärast.

Romulanid – Beetakvadrandi rahvas, kes pärineb vulcanitest. Neid peetakse kirglikeks, salakavalateks ja oportunistlikeks. Nad on dominantne rass Romulani Täheimpeeriumis, mis on üks Linnutee galaktika Beetakvadrandi suuremaid impeeriume. Romulani Täheimpeeriumi jõud ja võim on võrreldavad Klingoni Impeeriumi omaga ning romulanidel ja klingonitel on hõõrumisi juba väga varajastest aegadest. Oma afäärides eelistavad romulanid salakavalaid taktikaid ja provokatsioone isealustatud otseste rünnakute asemel.

Cardassianid – Alfakvadrandi humanoidne rahvas, kelle välimus meenutab arengut roomajatest. Cardassianidel on keeruline ajalugu ning sinna hulka kuulub ka Cardassiani Unioon, mis oli oma regioonis dominantseks poliitiliseks jõuks. Cardassianid üldiselt usuvad, et riik on tähtsam kui üksikisik. Nad on oma iseloomult salakavalad ja kahtlustavad. Cardassiani haridussüsteem on tuntud üle terve kvadrandi ning lapsi õpetatakse juba noorest east valdama selliseid tehnikaid, nagu fotograafiline mälu ja vulcani meeleühenduse blokeerimine.

Borgi kollektiiv – tipptehnoloogiline organisatsioon, mille koostisse kuuluvad erinevad eri rassidest borgide sekka assimileeritud humanoidid ja teised intelligentsed olendid. Borgi rahvas on läbinisti küberneetiliselt ühendatud ning toimetab ühtselt nagu detsentraliseeritud superarvuti. Borgidevahelist suhtlust on võrreldud putukate rohkearvutliste kollektiividega. Borg kollektiiv kontrollib igal ajahetkel oma indiviidide elu kõiki tahke alates liikmete energiavajadusest lõpetades mõtetega. Seega tuleb vaadata borge kui ainsust mitmuses. On ainult Kuninganna, kellel on suhteline tegevusvabadus, kuid kes on ka suletud sellesse kollektiivi. Paljud kollektiivi liikmed on assimileeritud rasside hulgast, kelle BORG on koos oma tehnoloogiaga allutanud. Borgi kollektiiv naturaalse sünnitusega tavaliselt ei tegele, ehkki on leitud hulganisti tõendeid assimileeritute neonataalsest arendamisest. Kõik borgi liikmed on täis istutatud mehaanilisi vidinaid ning visuaalselt oleks nagu tegemist biotehnoloogiliste robotitega. Borgide ideeks on allutada kõik mõistuselised olendid oma mehaanilis-bioloogilise täiuse mudelile.

Bibliograafia

Autobiograafilised ja tutvustavad raamatud

"The Making of Star Trek" – S. E. Whitfiled, G. Roddenberry
"The Niptickers Guide for Next Generation Trekkers II" – P. Farrand (raamatute ja filmide ajaliin)

Raamatusarjad

"Star Trek"
- "Prime Directive" – Judith ja Garfeld Reeves-Stevens
- "First Strike" – Diane Carey
- "Patrianide ülestõus" – Simon Hawke

"The Next Generation"
- The Last Stand – Brad Ferguson
- Contamination – John Vorholt

"Voyager"
- Chrysalis – David Niall Wilson
- TheBlackShore – Greg Cox

"Deep Space Nine"
- "Time's Enemy" – L. A. Graf

"New Frontier"
- "Into The Void" – Peter David
- "Martyr" – Peter David

Esimesed neli raamatusarja põhinevad telesarjade tegelaskujudel ja New Frontier' tegelastel, kes ei ole esinenud filmides, kuid põhitegelased on vahel esinenud episoodilistes osades või neid on mainitud. "Star Treki" teemalisi juturaamatuid on välja antud üle 200.

Välislingid

Memory Alpha – Star Treki entsüklopeedia Wiki-kujul
Ametlik veebileht
Erkki Luuk. „Star Trek” kui üüratu kaubamärk. Sirp, 5. juuni 2009