Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad. Neenetsi, eenetsi ja sölkupi ja nganassaani keel kuuluvad samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka

Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena.

Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.

Peale soome-ugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.

Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena.

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast.^[1] Soome-ugri keeled jagunevad saami, läänemeresoome, Volga, Permi ja ugri rühmaks. Uuemates liigitustes on Volga rühm kadunud, selle asemel esinevad sellesse kuulunud mordva keeled ja mari keeled otse soome-ugri rühma alarühmadena.

Saami, mansi ja handi põhimurdeid peetakse eri keelteks. Samuti räägitakse viimastel aastakümnetel ühe karjala keele asemel mitmest karjala keelest ning eesti keele lõunaeesti murdeid peetakse kohati eraldiseisvaks lõunaeesti keeleks.

Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht.^[2]

Klassifikatsioon

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad:

ugri keeled
- Obi ugri keeled
  - handi keel
  - mansi keel
- ungari keel
- † vanaungari keel
Permi keeled
Volga keeled
- mari keel
- † merja keel
- † muromi keel
- † meštšera keel
- mordva keeled
  - ersa keel
  - mokša keel
saami keeled
- idasaami keeled
  - † Akkala saami keel
  - Inari saami keel
  - † Kemi saami keel
  - Kildini saami keel
  - koltasaami keel
  - turjasaami keel
- läänesaami keeled
läänemeresoome keeled
- eesti keel
  - võru keel (või võru murre) ja setu keel (või setu murrak)
- isuri keel
- liivi keel
- karjala keel
- soome keel
  - meä keel
  - kveeni keel
- vadja keel
  - † kreevini keel
- vepsa keel

Sarnased sõnad

Allpool on valik soome-ugri perekonna põhisõnavara seotud sõnu, mis võivad anda aimu kaasnevatest häälikumuutustest. Seotud tähendusega soome-ugri sõnadel on ühine päritolu.

soomeugri algkeel	soome	eesti	liivi	karjala	mokša	ingeri	vepsa	ersa	mari	komi	udmurdi	ungari	mordva	mansi	handi
*tule	tuli	tuli	tûz	töz	tûz	toz	tūz	tûz	tul	tɨl-	tɨl	tüz	toz	tūz	tez
*wete	vesi	vesi	wez	vesi	vît	vesi	vez	ved´	wüt	wíz	wiz	víz	vit	wit	vít
*jäŋe	jää	jää	jê	ijä	jee	ji	je	ej	i	ji	jenk	jég	jenk	jeŋk	jeŋk
*kala	kala	kala	hâla	kala	hala	kūll’	hal	hol	khala	khala	hala	hala	hala	hul	halâ
*pesä	pesä	pesa	pesa	pesä	biesie	beassi	piess’	pize	pəžaš	poz	puz	fészek	pitʲi	–	pĕl
*käte	käsi	käsi	kâz	käsi	kesi	kae	kīdt	ked´	kit	ki	ki	kéz	kaat	kūz	köt
*śilmä	silmä	silm	sílma	silm	tjelmie	čalbmi	čall’m	śeĺme	šinča	śin	śin	szem	sam	sem	sem
*süle	syli	süli	el	–	sïlle	salla	sē̮ll	seĺ	šülö	sɨl	sul	öl(el)	tal	lal	löl
*sëne	suoni	soon	sune	suuń	soene	suotna	sūnn	san	šün	sən	sən	ín	taan	ɬɔn	lan
*luwe	luu	luu	lob	lõb	lēb	lub	lõb	lob	lub	lɨb	lɨb	láb	lub	lub	lob
*were	veri	veri	vur	veri	vïrre	varra	vē̮rr	veŕ	wür	vur	vir	vér	wiɣr	wŭr	wər
*mëksa	maksa	maks	-	-	maksa	-	mej	mûj	mûj	mûy	mây	máj	māy	mây	mâj
*kuńśe	kusi	kusi	kosi	kusi	gadtjed	gožžat	kōnnče	–	kəž	kudź	kɨź	húgy	xuńś-	xŏs-	kŏs-
*mene-	mennä	minema	menna	minemä	mïnnedh	mannat	mē̮nne	minne	minê	minne	mine	menni	men-	măn-	mĕn-
*elä-	elää	elama	elä	elämä	jieledh	eallit	jēll’e	–	ila-	ol-	ul-	él-	–	–	–
*kale-	kuolla	koolma	kul	kuulma	kuloms	–	–	kulo-	kola-	kul-	hul-	hal-	xo-	xăɬ-	kăl-
*mośke-	–	–	moskme	mõskma	moska	–	–	muśke-	muška-	mɨśkɨ-	mɨśk-	mos-	-	-	-

Vaata ka

Viited

↑ Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 12.
↑ "Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine". Horisont. MTÜ Loodusajakiri. 18. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või vähemal määral ohustatud.

Välislingid

Maria Manner: "Suomi ei enää kelpaa unkarilaisille sukulaiskieleksi" Helsingin Sanomat, 30. märts 2013
Jingyi Gao: "Hiina ja soome-ugri keelte ühisest päritolust" Novaator ERR, 30. jaanuar 2015

[:0-1] Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 12.

[2] "Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine". Horisont. MTÜ Loodusajakiri. 18. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või vähemal määral ohustatud.

[1]

[2]