Roosna

See artikkel räägib Ambla valla külast; endise karjamõisa ja asunduse kohta vaata artiklit Kantküla (Rägavere).

---

Roosna on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Roosna
Pindala: 17,6 km² (2020)
Elanikke: 84 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 7081
Koordinaadid: 59° 8′ N, 25° 56′ E

Enne 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi kuulus küla Ambla valda.

Asulat on esmamainitud 1429. aastal. 2013. aastal oli külas 111 elanikku. Küla pindala on 17 km².

Asukoht

Roosna küla asub valla põhjaosas, piirnedes Järva valla Jalgsema, Reinevere, Jõgisoo ja Rava külaga ning Tapa valla Kursi, Vajangu ja Võhmuta külaga. Roosna küla pikkus on 6,2 km. Küla läbib Jootme–Koeru maantee. Kaugus Amblast 11 km ja maakonnakeskusest Paidest 56 km.

Kuulunud 1866. aastal Roosna valla, 1892 – Nõmmküla valla, 1939 – Ambla valla, 1945 – Roosna külanõukogu ja 1954 – Ambla külanõukogu koosseisu; 1991–2017 Ambla valla koosseisus; alates 2017 Järva vallas.

Ajalugu

Roosnat on selle küla nimena esimest korda mainitud 1978. aastal, kui otsustati liita Tammiku küla, Kaarevere küla ning Lüsingu asundus ja Liivaku asundus üheks külaks. Uue küla nimeks sai Aravete kolhoosi kohaliku Roosna osakonna nimi – Roosna küla. Tammiku ja Kaarevere küla nimed on väga vanad külanimed. Eestimaa 1725.–1726. aasta adramaarevisjonis nimetati neid külasid Tammick ja Karefer. 1796. aasta Mellini kaardil on nende külade nimed kujul Tamiko ja Karever.

Tammiku (praegu Roosna) küla on üks Järvamaa vanimaid külasid. Küla keskel Uustalu talu maadel asub riikliku kaitse alla võetud II-III aastatuhandest e.m.a pärit muinasasulakoht – Tammiku muinasasulakoht. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et külas on püsiasustus olnud pidevalt umbes 5000 aasta jooksul. Pärimuse kohaselt sai küla oma nime külas asunud vesiveski tammidest. Uustalu talu maadel asuvad 18. sajandist pärinev muistse vesiveski koht ning veski tarbeks vee paisutamiseks 18. sajandil rajatud 250 m pikkune Suur tamm ja 110 m pikkune Väike tamm.

Tammiku ja Kaarevere külas elas enne II maailmasõda kokku üle kolmesaja inimese ning külakogukonnas kees aktiivne seltsielu. Tegutsesid Tammiku-Kaarevere Perenaiste Selts, Tammiku-Kaarevere Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Tammiku-Kaarevere Kontrollühisus, Noorsoo Edendamise Selts (juht Artur Lemming), näitering ja muusikaring (mõlema juht A. Lemming), masinatarvitajate ühing, turbaühing, Ambla Piimaühingu koorejaam, jne. Pärast seda, kui 1927. aastal valmis ühiskondlikus korras ehitatud Tammiku-Kaarevere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu seltsimaja, muutus seltsielu veelgi aktiivsemaks. Seltsimajja kolisid kõik huviringid ning kauplus ja raamatukogu. Tammiku küla esimene kauplus avati 1886. aastal Uustalu talus peremees Jüri Lemmingu poolt selleks tarbeks ehitatud majas (talupere ise elas vanas rehemajas).

Tammiku külas avati Roosna mõisniku eestvedamisel 1840. aastal esimene kool – Roosna 4-klassiline algkool. Esimene koolihoone oli puidust koosehitis rehetoa ja rehealusega (see hävis tulekahjus umbes 1860. aastal). Ka järgmine hoone oli tehtud puidust koosehitisena rehetoa ja rehealusega ning hävis tulekahjus umbes 1880. Roosna algkooli viimane paekivist ehitatud hoone valmis 5. oktoobriks 1896. Roosna algkooli esimene õpetaja oli J. Mühling (aastail 1840–1852). Kõige kauem oli koolmeistriks Aleksander Greenberg (aastail 1892–1936). Roosna algkooli juhataja A. Greenberg oli ka Nõmküla vallas ja Amblas tuntud seltskonnaelust osavõtja. Amblas ja Roosnas ei leidunud seltsi ega ühingut, kelle asutajate hulgas ei oleks ka A. Greenbergi nimi. 1892. aastal asus Kaarevere külla elama tulevase kunstniku August Roosilehe pere. 1890. aastail õppis August Roosileht Roosna algkoolis. Roosna algkool likvideeriti 11. novembril 1968. 1948. aastal asutati Tammiku külas kolhoos Tasuja ja Kaarevere külas kolhoos Ühistee. 1950/51 liitusid need Raval asutatud kolhoosiga ja ühiseks nimeks sai kolhoos Säde.

Vaatamisväärsused

Roosna Laikivi

Roosna küla endise Otsa talu maal metsas, maanteest paarikümne meetri kaugusel asuv helehall graniitgneissrahn ehk Roosna Laikivi, mis sisaldab granaate ja kvartsisooni. Selle mõõtmed: pikkus 7,5 m, laius 6,5 m, kõrgus 2,2 m ja ümbermõõt 24,7 meetrit. Rahnul on ida-läänesuunaline pikitelg. Ida- ja läänekülg on püstised, ainult põhja poolt saab kivile kergesti ronida. Rahnu lagi on konarlik, väikeste lohkude ja kühmudega, osalt mullaga kaetud.

Tammiku kultuurihoiuala

 Pikemalt artiklis Tammiku kultuurihoiuala

Roosna külas asub Eesti esimene kultuurihoiuala – Tammiku kultuurihoiuala. Uustalu talu maadel asuv kultuurihoiuala asutati 31. märtsil 2008. Kultuurihoiualal asuvad Tammiku püha allikas, 26 Tammiku küla linaleoauku (kõrval asuval Muraka kinnistul asub 26 Kaarevere küla linaleoauku, nii palju hästisäilinud linaleoauke ühes kohas on Eestis ainukordne), linaleotee, Tammiku oja, 1880. aastast pärit talu piirikivid ja 18. sajandil kasutusel olnud kruusavõtukoht.

Liivaku männid

Endises Liivaku asunduses kasvavad kaks umbes kolmesaja aasta vanust mändi. Enne II maailmasõda kasvasid seal veel viis mändi ja 1936. aastal oli mändide all veel alles ka suur paekivist rist. Pärimuse kohaselt olevat Põhjasõja ajal seal langenud viis kõrget sõjaväelast (kindralit), kes maeti lahinguvälja lähedusse ning nende hauale istutati männid ja pandi suur paekivist rist.

Sepamäe õunapuu

Eesti jämedaim, 3,60 m ümbermõõduga aedõunapuu, kasvab endise Tammiku küla sepa, endise Sepamäe talu, aias. Nende perest oli vähemalt kolme põlvkonna esindajad küla sepaks.

Traditsioonid

Kohaliku rahva ühistegemisi korraldab kohalik külaselts. Koos on rajatud peoplats ja tantsupõrand. Korraldatakse talguid ja jaanipäeva.

Vaata ka

• Roosna mõis
• Roosna-Vanaveski allikad