Piran

Piran (sloveeni keeles: Piran; itaalia keeles: Pirano) on linn Sloveenias Primorska piirkonnas, Pirani valla keskus. Piran asub Pirani lahe ääres Aadria mere kaldal. Piran on üks kolmest suuremast asulast Sloveenia Istrias. Linna iseloomustavad keskaegne arhitektuur ja rikkalik kultuurilugu. Piran on üks Sloveenia tähtsamaid vaatamisväärsusi.

Piran
sloveeni Piran itaalia Pirano
Pirani lipp Pirani vapp
Pindala: 1 km²
Elanikke: 3730 (2020)
Koordinaadid: 45° 32′ N, 13° 34′ E

Ajalugu

Enne Rooma aega elasid Pirani piirkonna mägedes illüürlaste hõimud, kes olid kalastajad, kütid ja põlluharijad. Illüürlased tegelesid ka piraatlusega, häirides Rooma riigi kaubandust Aadria mere põhjaosas. Pirani poolsaar liideti Rooma riigiga aastatel 178 ja 177 eKr ning sellele järgnenud aastatel asusid piirkonda elama roomlased.

Rooma riigi allakäik alates 5. sajandist ning avaaride ja slaavlaste pealetung 6. sajandil sundisid roomlasi taanduma kergemini kaitstavale aladele saartel ja poolsaartel. 7. sajandiks oli alanud piirkonnas urbaniseerumine ja Piranist oli saanud kindluslinn. Hoolimata kaitserajatistest vallutasid aga frangid Istria 788. aastal ning piirkonda asusid elama slaavlased. Esimesed kirjalikud ülestähenduse piirkonna kohta pärinevad 7. sajandist anonüümse Ravenna vaimuliku sulest. Linna nimi pärineb kõige tõenäolisemalt kreekakeelsest sõnast pyrranos, mis tähendab punast ning viitab punakale kivile, mida piirkonnas leidub.

22. veebruaril 1812 toimus Pirani lähistel Suurbritannia ja Prantsuse laevastiku vahel Pirani lahing, mis oli osa Napoleoni sõdadest. Prantsuse poolelt lahingus osalenud alus Rivoli oli hiljuti Veneetsias valminud ning oli mõeldud tugevdama Prantsuse laevastikku Aadria merel. Briti laevastiku alus HMS Victorious saabus veebruari keskel Veneetsiasse ja blokeeris sadama. Kui Rivoli üritas udu varjus põgeneda, jälitas Briti alus teda ning sundis viietunnise lahingu järel alistuma. Rivoli kaotas enam kui poole oma meeskonnast haavatute või hukkunutena. Tegemist on ainsa merelahinguga, mis tänapäeva Sloveenia vetes kunagi peetud.

Balkani esimene trollibussiliin alustas tollal Austria-Ungari riigile kuulunud Piranis tööd 24. oktoobril 1909. Liin kulges linna keskel asuvalt Tartini väljakult mööda rannikut Portoroži ja Lucija dokkidesse. 1912. aastal asendati trollibuss trammiga, mis liikus samal marsruudil kuni 1953. aastani.

24. oktoobril 2010 sai Sloveeniast esimene endine sotsialistlik Euroopa riik, kus linnapeaks valiti mustanahaline, kui Pirani linnapeaks sai 1970. aastate lõpus Ghanast tulnud arst Peter Bossman.

Rahvastik

Pirani valla 46,6 km² suurusel pinnal elas 2002. aastal 16 758 inimest, valla keskuses Pirani linnas aga ruutkilomeetri suurusel alal 4576 inimest. Linn ja vald on kakskeelsed – nii sloveeni kui itaalia keeled on ametlikud keeled. Vastavalt Austria keelerühmade loendusele elas 1910. aastal linna piires 7379 inimest, kellest 95,97% olid itaallased ja 0,09% sloveenid. Lähedalasuvates maapiirkondades, mis nüüd kuuluvad linna alla, oli segaelanikkond, samas kui oli nii täiesti sloveeni kui itaalia külasid. 1945. aastal oli Piranis 5035 elanikku (91,32% itaallased ja 8,54% sloveenid).

Pärast 1945. aastat muutus piirkonna rahvuslik koosseis radikaalselt, kuna paljud itaallased ümberasusid Itaaliasse ja Sloveenia teistest osadest saabus piirkonda juurde sloveene. 1956. aastal oli elanike arv Piranis 3574 (67,6% sloveenid ja 15,5% itaallased).

Geograafiline asend ja kliima

Pirani linn asub Pirani poolsaare tipus Pirani lahe ääres. Pirani vald piirneb lõunas Horvaatia ning Izola ja Koperi vallaga ning idas asub üle Trieste lahe ja Aadria mere Itaalia. Kõrgeim koht on Baretovec pri Padni, mis asub 289 meetrit üle merepinna.

Linnast idas piki rannikut asub väike turismiasula Fiesa, mida ühendab Piraniga randa mööda kulgev kaldapromenaad.

Piranis valitseb niiske subtroopiline kliima, mida iseloomustavad soojad suved ja jahedad, vihmased talved. Lumi on piirkonnas haruldane (esineb keskmiselt kolmel päeval aasta jooksul). Keskmisel aastal on Piranis 22 päeva, mil temperatuuri maksimum küündib 30 °C-ni või kõrgemale ning ühel päeval aastas jääb temperatuur alla 0 °C.

Välislingid

• Pirani koduleht (sloveeni ja itaalia keeles)