Peeter (Pähkel)
Peeter (kodanikunimega Peeter Pähkel; 31. detsember 1875 Käina vald – 20. august 1948 Arljuki vangilaager, Jurga rajoon, Kemerovo oblast) oli eesti õigeusu vaimulik (Tartu ja Petseri piiskop), märterpiiskop.
Piiskop Peeter on piiskop Platoni järel teine pühakuks kuulutatud eesti rahvusest õigeusu piiskop.
Peeter Pähkel lõpetas 1897. aastal Riia Vaimuliku Seminari, pärast õppis Doni-äärsesse Rostovisse evakueeritud Varssavi ülikoolis. 4. märtsil/17. märtsil 1901 pühitses Riia ja Miitavi piiskop Agafangel ta diakoniks ja seejärel preestriks.
Aastatel 1897–1901 oli ta tütarlastekooli vene keele ja matemaatika õpetaja Kuramaal, aastatel 1901–1903 oli ta Karula Jumalaema Kaitsmise koguduse preester, aastatel 1903–1908 Nõo Püha Kolmainu koguduse preester, aastatel 1908–1909 Reomäe Apostel Andrease koguduse preester, aastatel 1909–1911 Mustjala Prohvet Eelia koguduse preester; kõrvuti preestriametiga pidas ta algkooli juhataja ametit. Aastatel 1914–1916 oli ta lauaülem Riia konsistooriumis ja usuõpetaja Lerchi eragümnaasiumis, 1916–1923 usuõpetaja Taganrogis, hiljem ülempreester ja praost Azovis. Aastatel 1924–1933 ladina keele ja usuõpetaja Valga gümnaasiumides; samuti oli ta aastatel 1924–1927 Helme-Tõrva koguduse preester ja Suislepa koguduse asetäitja preester. Alates 1. augustist 1933 oli ta Petseri vaimuliku seminari ja Petseri 1. algkooli õpetaja. Aastatel 1941–1943 oli ta Petseri Varvara koguduse preester.
25. juulil 1943 pühitses metropoliit Aleksander ta Tartu ja Petseri piiskopiks. Moskva patriarhaat ei tunnistanud seda pühitsust ja piiskop Peeter teenis aastatel 1944–1945 Petseri Varvara koguduse preestrina.
Arreteeriti 26. juunil 1945 ja mõisteti Pihkva oblasti Siseasjade rahvakomissariaadi (NKVD) vägede sõjatribunali otsusega 14. septembril 1945 §58 alusel 10 aastaks vangi. Suri 20. augustil 1948 Arljuki vangilaagris Kemerovo oblastis Jurga rajoonis.[1][2]
Tunnustus
muudaPühakuks kanoniseerimine
muuda9. jaanuaril 2019 tunnistas Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku Püha Sinod oma otsusega nr 21 pühakuks kaheksa Eesti inimest, kes surmati või hukkusid Nõukogude Liidu vangilaagrites aastatel 1944–1955, teiste seas piiskop Peetri. Märtrite ühiseks mälestuspäevaks seati 20. august, piiskopmärter Peetri taevane sünnipäev, mis on samas ka Eesti taasiseseisvumispäev.[2]
Viited
muuda- ↑ Православный словник Эстонии. Таллин 2011
- ↑ 2,0 2,1 Uusmärtrid kanoniseeritud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik