Norra politseiteenistus

Norra politseiteenistus (norra Politi- og lensmannsetaten) on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon. Politseiteenistuses töötab 13 000 inimest, kellest 8000 on politseinikud. Peale politseiülesannete vastutab teenistus ka piirivalve, päästeoperatsioonide, terrorismivastase võitluse, kinnipeetavate transpordi, maanteede liiklusjärelevalve ja kriminaaljuurdluste menetlemise eest.

Norra politseiteenistus
Politi- og lensmannsetaten

Asutatud	13. sajand
Tüüp	valitsusasutus
Peakorter	Oslo
Tegevuspiirkond	Norra
Juhtkond	Odd Reidar Humlegård
Emaorganisatsioon	Norra justiits- ja politseiministeerium
Eelarve maht	13 miljardit Norra krooni (2010)
Töötajad	13 000
Veebileht	Politi.no

Norra maanteepolitseinikud

Norra on jaotatud 27 politseipiirkonnaks. Iga piirkonda juhib politseiülem ja politseijaoskonnad asuvad linnades. Maapiirkondades asuvad lensmanide bürood, mida juhivad lensmanid. 2009. aastal oli Norras 68 politseijaoskonda ja 301 lensmani bürood. Norra politseinikud pole patrullis olles relvastatud, aga igaks juhuks on politseiautodes luku taga Heckler & Koch MP5 automaadid ja Heckler & Koch P30 püstolid. Relva kasutamiseks peab enne küsima loa politseiülemalt.

Mitmete ülesannete eest vastutab Oslo politsei. Näiteks on Oslo politseil kaks helikopterit ja Oslo politsei koosseisus on ka Delta, läbirääkimisüksus ja märulipolitsei.

Struktuur

Norra politseiauto Oslos

Norra politseikopter

Oslo kesklinnas asuv Norra Riiklik Politseidirektoraat on Norra politseiteenistuse keskasutus. Direktoraat vastutab politsei allasutuste ja politseipiirkondade juhtimise ja järelevalve eest ning toetab nende tegevust. Seda juhib alates 2012. aastast riiklik politseikomissar Odd Reidar Humlegård.

Politseijaoskondade suurus sõltub teeninduspiirkonnast. Näiteks Oslo politseis töötab 2500 inimest ja teeninduspiirkonnas elab 570 000 inimest, samas kui Ida-Finnmargi politseis töötab 160 inimest ja teeninduspiirkonnas elab 30 000 inimest.

Kõigis politseipiirkondades on kiirreageerimisüksused relvastatud ja ohtlike operatsioonide jaoks ja K-9 rühmad narko- ja päästeoperatsioonide jaoks. Lisaks on nad varustatud kaatritega, et valvata korda rannikumeres ja valitud järvedel. Veepolitsei keskendub peamiselt purjus juhtidele, kiiruseületamisetele ja keskkonnajärelevalvele.

Jurisdiktsioon ja võimekus

Norra politseiteenistus on ühtne ja terviklik organisatsioon, mis tähendab, et Norras on ainult politseiteenistusel politseilised ülesanded. Ainuke erand on sõjaväepolitsei, aga see asutus vastutab rahuajal sõjaväerajatiste ja sõjaväepersonali üle peetava järelevalve eest.

Politseiteenistus on detsentraliseeritud, aga poliitilise järelevalve all. Politseiniku õigused ja kohustused sätestavad mitmed seadused. Politseinikke saavad appi kutsuda mitmed avalikud asutused ja politsei saab oma töös abi paluda mitmetelt asutustelt. Politsei vastutab ka terroritõrje eest, kui Norra pole sõjalise rünnaku all.

Varustus

Alates 2011. aastast on politseiautodeks nelikveolised ja automaatkäigukastiga Volkswagen Passatid. Transpordiautodeks kasutatakse Mercedes-Benz Vitosid ja Mercedes-Benz Sprintereid. Teenistusel on ka kaks Eurocopter EC135 tüüpi kopterit, mis asuvad alaliselt Gardermoeni lennujaamas. Lisaks on Deltal vajadusel kasutada õhujõudude Bell 412 kopterid.

Politsei kasutab kaht tüüpi vormi, mis on enamjaolt musta värvi ja helesiniste särkidega. I tüüp on politseinikele, kes teevad enamasti kontoritööd ja II tüüp inimestele, kes töötavad peamiselt õues. Mõlemal tüübil on talvine ja suvine vorm.

Norra politseinikud pole patrullis olles relvastatud, aga igaks juhuks on politseiautodes luku taga Heckler & Koch MP5 automaadid ja Heckler & Koch P30 püstolid. Relva kasutamiseks peab enne küsima loa politseiülemalt või tema määratud inimeselt. Norra politsei ei kasuta tasereid.

Norra politseiteenistuse IT-süsteemid on ajast maas ja neid hakati kaasajastama alles 2012. aastal, kui esitleti uut süsteemi D#2. Enne seda olid serverite operatsioonisüsteemiks 1996. aastast pärinev Windows NT 4.0, ning sisselogimine võttis aega kuni 20 minutit.

Peale selle, et politseiraadioga ei saa ühendust kiirabi ja päästeteenistuse sagedustega, on politsei raadioside krüpteerimata, mis tähendab, et politseinikud peavad tundlikku infot edastama mobiiltelefonide abil.

Paljudes politseiautodes pole ka GPS-i ega arvuteid, mis tähendab, et politsei peab info edastama raadio teel ja navigeerimisel kasutatakse tavalisi paberatlaseid. Kontrastiks sellele on pääste- ja kiirabiautodes GPS-id olnud alates 2003. aastast.

Politseiametnike ametinimetused

Jrk nr	Politseiametniku ametinimetus Politseijurist, Politseinik	Auastamed	Eesti samaväärne
1.	Politidirektør		Politseipeadirektor
2.	Assisterende politidirektør		Politseipeadirektori asetäitja
3.	Politimester		Politseiprefekt
4.	Visepolitimester		Politseiaseprefekt
5.	Politiinspektør Politiinspektør		Politseidirektor
6.	Politiadvokat		Politseinõunik
7.	Politifullmektig		Politseiasenõunik
8.	Politistasjonssjef Lensmann		Politseiülemkommissar
9.	Politioverbetjent		Politseivanemkommissar
10.	Politiførstebetjent		Politseikommissar
11.	Politibetjent 3		Politseiüleminspektor
12.	Politibetjent 2		Politseivaneminspektor
13.	Politibetjent 1		Politseiinspektor
14.	Student ved Politihøgskolen		Politseikadett, kolmas aasta