Navassa saar
Navassa (prantsuse keeles La Navase) on asustamata saar Kariibi meres pindalaga 5,2 ruutkilomeetrit. Saar kuulub inkorporeerimata alana Ameerika Ühendriikidele, kuid sellele pretendeerib ka Haiti.
| Navassa | |
|---|---|
| Ümbritseb | Kariibi meri |
| Saarestik | Suured Antillid |
| Koordinaadid | |
| Pindala | 5,2 km² |
| Kõrgeim koht |
Dunning Hill (76 m) |
| Elanikke |
(asustamata) |
 | |
Navassa avastati 1504. aastal Christoph Kolumbuse meeste poolt, kelle maadeavastaja oli saatnud Jamaicalt Haiti saarele abi järele. Saar jäi siiski asustamata ja meresõitjad vältisid seda järgmised 350 aastat.
Aastal 1857 kuulutas Ameerika Ühendriikide kapten Peter Duncan saare oma riigile kuuluvaks. Haiti vaidlustas ameeriklaste anneksiooni ja pretendeerib tänini õigusele saare üle.
Saar on olnud oluline peamiselt kahel põhjusel. 1850. aastatel avastati saarel rikkalikud guaano varud ja aastatel 1865–1898 tegelesid ameeriklased seal peamiselt guaano kaevandamisega. Uue tähtsuse omandas Navassa pärast Panama kanali avamist. 1917. aastal ehitati saarele majakas, mis juhatas kanali kaudu liiklevatele laevadele teed. Seda kasutati 1996. aastani.
Navassal on ka sõjaline tähtsus, sest saar asub kolmnurgas Jamaica, Haiti ja Kuuba vahel ning vaid saja kuuekümne kilomeetri kaugusel Ameerika Ühendriikide Guantánamo lahe sõjaväebaasist.
Tänapäeval on Navassa puhul tegu looduskaitsealaga, mida haldab Ameerika Ühendriikide siseministeeriumi kalanduse ja looduse teenistus (United States Fish and Wildlife Service).
Navassa koosneb peamiselt lubjakivist ja korallist. Valdavas osas on saar lage ja kivine, kuid seal on piisavalt rohumaid kodukitsede karjatamiseks. Saarel on ka mõned viigipuud ja kaktused. Ainus loodusvara on guaano.