Kvartsiit
Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Kvartsiit koosneb harilikult 70–80% ulatuses kvartsist. Ülejäänu moodustavad vilgukivi, talk, plagioklassid ja muud lisandid. Tema kõvadus Mohsi skaalal on 7, survetugevus 100–450 MPa, tulekindlus kuni 1770 °C.
Kvartsiidi lähtekivimiks on enamasti liivakivi. Liivakivi muutub kvartsiidiks suure kuumuse ja rõhu all, harilikult tektooniliste protsesside käigus. Reeglina on kvartsiit granoblastilise struktuuriga.
Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Levinumad on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid. Puhas kvartsiit on tavaliselt valge kuni hall, kuid praktikas esineb sageli punakaid toone raudoksiidi Fe2O3 sisalduse tõttu. Teised värvid, näiteks kollakad või oranžid, tulenevad kivimi ebapuhtusest. Kvartsiidis võib olla säilinud liivakivile omane kihilisus.
Mõnikord nimetatakse kvartsiidiks väga tugevalt tsementeerunud liivakivi. Sageli aga juhtub ka vastupidine, kus kvartsiiti nimetatakse liivakiviks. Nende kahe erinevus seisneb selles, et kvartsiit on nii tugevalt tsementeerunud, muutunud ja moondunud, et ta ei murdu mitte piki kvartsiterade piiri, vaid nendega risti.
Vahel võib kvartsiit sarnaneda väga marmoriga, kuid marmorist eristab teda tunduvalt suurem kõvadus.
Kui liivakivi moondub kvartsiidiks, siis üksikud kvartsiterad kristalliseeruvad ümber koos endise tsementeeriva ainega ja moodustavad kvartsikristallide kokkusulanud mosaiigi. Enamik esialgsest tekstuurist ja setete struktuurist hävib moonde käigus. Vahel võib ümberkristalliseerumise ja moonde käigus osa tsementeerivaid aineid, näiteks raudoksiid, karbonaadid ja savi, kivimist väljuda. See põhjustab tekkivas kvartsiidis triipe ja läätsi.
Ortokvartsiit on väga puhas kvartsiit, mis koosneb tavaliselt hästi ümardunud kvartsiteradest ja seda tsementeerivast ränist. Ortokvartsiit koosneb tihti 99% ulatuses ränioksiidist SiO2, milles on üksnes vähesel määral raudoksiidi ja niisuguste püsivate mineraalide jälgi nagu tsirkoon, rutiil ja magnetiit. Ortokvartsiidis on esialgse settekivimi tekstuur ja struktuur mõnikord täitsa hästi säilinud.
Kvartsiit on murenemisele väga vastupidav ning sageli koosnevad mäeharjad ja -tipud kvartsiidist. Kuna ta koosneb peaaegu puhtast ränist, siis on seal vähe materjali, millest pinnas moodustuda võiks. Sellepärast paljandub kvartsiit sageli maapinnal või on kaetud üksnes õhukese pinnasekihiga, mis ei soodusta taimekasvu.
Kvartsiit on dekoratiivne kivim. Seda kasutatakse seinte, põrandate ja trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud tee-ehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Kiviajal kasutati kvartsiiti ränikivi (pisut halvema) alternatiivina.
3400 aastat tagasi valmistati Vana-Egiptuse kuninga Amenhotep III mälestuseks kvartsiidist Memnoni kolossid, mis on tänapäevani säilinud.