Kompost

Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis.^[1]

Õõnsast palginotist valmistatud komposter

Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid (mesofiilsed ja termofiilsed bakterid), aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside lõpus madalatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid: herilased, sipelgad, ümarussid, kakandid, vihmaussid, liblikate röövikud jne.

Komposti valmistamise lähteained

Peamised lähteained komposti valmistamiseks on:

sõnnik;
linnusõnnik;
turvas;
puulehed;
saepuru;
reoveesete;
väljaheited;
tapamajade jäägid;
aiajäätmed;
jt.

Komposti kasutamine

Kompost on toitaineterikas, seega seda on võimalik kasutada väetisena ja mulla omaduste parandajana. Selle tagajärjel toimub väärtuslikke ressursside ringlussevõtt ning paranevad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: toitainete sisaldus, mikrobioloogiline aktiivsus, mulla koostis, neeldumismahtuvus.^[2] Lisaks sellele alaneb kunstväetiste tootmise vajadus, mis on omakorda energiakulukas tegevus.^[3]

Samas saab komposti kasutada uuristuse tõrjeks, karjääride, tööstusmaastike ja vanade sõjaväelinnakute korrastamisel ning vanade prügilate katmisel.^[1]

Kompostisegu küpsuse hindamine

Valmiskompost on peaaegu must ning selle hoidmisel ei teki halba haisu. Samas ainult nende näitajate järgi ei saa komposti küpsust hinnata. Valmiskompostis ei tohi olla tõvestavaid mikroorganisme, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid.^[4] Vaatamata sellele, et orgaanilistest jäätmetest saadud komposte kasutatakse juba ammu, puudub veel siiani üldtunnustatud parameeter komposti küpsuse ja stabiilsuse hindamiseks.^[5]

Tavaliselt komposti küpsuse taset arvutatakse maksimaalse isesoojenemistemperatuuri kaudu, mida mõõdetakse hermeetiliselt suletud anumas. Selle meetodiga ei ole võimalik hinnata komposti küpsust laboratoorsetes tingimustes, kuna testi jaoks on vaja palju materjali. Teine üldtunnustatud ja standardiseeritud meetod on hingamisaktiivsuse mõõtmine 96 tunni vältel. See meetod nõuab tunduvalt vähem materjali ning seega on laboratoorsete tingimuste jaoks sobivam.^[6]

Laialdaselt kasutatakse ka taimeseemnete idanevuse indeksit (GI), mis põhineb fütotoksilisuse testidel. Testi käigus hinnatakse kuidas komposti vedelik mõjub seemnete kasvule (pikkus ja idanevuse protsent). Juhul, kui GI indeks on madalam kui 100%, viitab see fütotoksiliste ühendite olemasolu võimalikkusele.^[5] Komposti küpsust hinnatakse sageli ka süsiniku ja lämmastiku suhte järgi.^[7] Valmiskomposti C/N suhe peab olema umbes 10/1^[8]. Kompostimassi küpsuse ja kvaliteedi hindamiseks kasutatakse ka pH mõõtmist. Valmiskompostil pH tase on 7–8.^[4]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Reoveesettekäitluse inventuuri teostamine Eestis. 2001. PIC EESTI AS, leping nr 2-15-16/691.
↑ Shammas, N.K., Wang, L.K. 2007. Biosolids composting. In: Wang, L.K., Shammas, N.K., Hung, Y.T. (eds). Handbook of environmental engineering, Biosolids Treatment Processes. V. 6. The Humana Press Inc., Totowa, NJ. p. 645–687.
↑ Werther, J., Ogada, T. 1999. Sewage Sludge Combustion. Progress in Energy and Combustion Science. V. 25/1. p. 55–116.
↑ ^4,0 ^4,1 Biolagunevate jäätmete käitlemine. II etapp. 2005. Keskkonnaministeerium. Projekt 617539. Tallinn.
↑ ^5,0 ^5,1 Komilis, D.P., Tziouvaras, I.S. 2009. A Statistical analysis to assess the maturity and stability of six composts. Waste Management, v: 29. p.1504–1513.
↑ Körner, I., Braukmeier, J., Herrenklage, J., Leikam, K., Ritzkowski, M., Schlegelmilch, M., Stegmann, R. 2003. Investigation and optimization of composting processes test systems and practical examples. Waste Management, v:23. p.17–26.
↑ Diaz, L.F., Savage, G.M., Eggerth, L.L., Rosenberg, L. 2005. Solid waste management. V. 1. 527 pp.
↑ Richard, T., Trautmann. N. 1996. C/N ratio. http://compost.css.cornell.edu/calc/cn_ratio.html (10.05.2012).

Kirjandust

Keskkonnaministeerium, Biolagunevate Jäätmete Käitlemine I ja II etapp [1]
Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat 2001

[aruanne-1] 1,0 ^1,1 Reoveesettekäitluse inventuuri teostamine Eestis. 2001. PIC EESTI AS, leping nr 2-15-16/691.

[2] Shammas, N.K., Wang, L.K. 2007. Biosolids composting. In: Wang, L.K., Shammas, N.K., Hung, Y.T. (eds). Handbook of environmental engineering, Biosolids Treatment Processes. V. 6. The Humana Press Inc., Totowa, NJ. p. 645–687.

[3] Werther, J., Ogada, T. 1999. Sewage Sludge Combustion. Progress in Energy and Combustion Science. V. 25/1. p. 55–116.

[IIetapp28-4] 4,0 ^4,1 Biolagunevate jäätmete käitlemine. II etapp. 2005. Keskkonnaministeerium. Projekt 617539. Tallinn.

[komilis75-5] 5,0 ^5,1 Komilis, D.P., Tziouvaras, I.S. 2009. A Statistical analysis to assess the maturity and stability of six composts. Waste Management, v: 29. p.1504–1513.

[6] Körner, I., Braukmeier, J., Herrenklage, J., Leikam, K., Ritzkowski, M., Schlegelmilch, M., Stegmann, R. 2003. Investigation and optimization of composting processes test systems and practical examples. Waste Management, v:23. p.17–26.

[diaz63-7] Diaz, L.F., Savage, G.M., Eggerth, L.L., Rosenberg, L. 2005. Solid waste management. V. 1. 527 pp.

[richard77-8] Richard, T., Trautmann. N. 1996. C/N ratio. http://compost.css.cornell.edu/calc/cn_ratio.html (10.05.2012).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]