Kommunistlik sümboolika

Kommunistlik sümboolika (kitsamas tähenduses ka nõukogude sümboolika) on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 19. sajandi lõpust.

Sirp ja vasar

Tuntuim kommunistlik sümbol on sirp ja vasar (☭), mis on kommunistliku liikumise sümbol. Vasar (ka haamer) tähistab töölist ja sirp põllumajanduses töötavat inimest. Kahe sümboli kooskasutamine näitab nende kahe sotsiaalse klassi ühtsust.

Esimest korda kasutati sellist sümbolit 1917. aastal Venemaal oktoobrirevolutsiooni ajal. Nõukogude Liidus sai see ametlikuks sümboliks 1924. aastal.

Punane viisnurk on nii kommunismi kui ka sotsialismi sümbol. Viisnurga võttis 1918. aasta 19. aprillil kasutusele Nõukogude Venemaa sõjaasjade rahvakomissariaat ning sellest sai Tööliste ja Talupoegade Punaarmee sümbol.^[1]

Punast lippu kasutatakse tavaliselt koos teiste kommunistlike sümbolitega, kuid algselt kasutati seda Pariisi Kommuuni ajal 1871. aastal^[viide?].

Viljapead, puuvillapead ja teised põllukultuurid olid NSV Liidu liiduvabariikide vappidel vastavalt iga liiduvabariigi peamisele põllumajandussaadusele. Eesti NSV vapil oli rukis.
Punased loosungid kollaste või kuldsete sõnadega.
Lenin. Tema portreesid ja ka täispikkuses kuju võis leida kõikidelt^[viide?] NSV Liidu linnade peaväljakutelt ja pead paljudelt autasudelt, dokumentidelt ja märkidelt.
Stalin samades funktsioonides kuni 1953. aastani.
- Stalini valitsusajal kasutati ka profiilis nelikportreed, kus olid kõrvuti Marx, Engels, Lenin ja Stalin.
Tõrvikud. Kasutati märkidel ja tihti seoses spordiüritustega.
Moskva Kreml ja Punane väljak. Kuna Kremlis asusid NSV Liidu võimuorganid, kasutati nii Kremli kui ka selle ümbruse pilte paljudes kohtades, sealhulgas stalinistliku arhitektuuriga majade dekooril.