Kääne
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata Kääne (astronoomia) |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Kääne võib näidata seda, kuidas lause moodustajad on omavahel seotud ja samas võib lauses eristada lauseliikmeid. Ametlikult on eesti keeles 14 käänet[1].
Käänete arv keeltes erineb; näiteks eesti keeles on neliteist käänet, aga ladina keeles kuus. Nii indoeuroopa kui ka uurali keeltes on arvatavasti algul olnud 7–8 käänet, kuid kui indoeuroopa keeltes on käänete arv pigem vähenenud, siis uurali keeltes on enamasti käändeid juurde tekkinud.[2][3]
Käänete loend
muudaEesti keele käänded | Muud käänded |
---|---|
Nimetav (nominatiiv) | Sihitav |
Omastav (genitiiv) | Daativ |
Osastav (partitiiv) | Instrumentaal |
Sisseütlev (illatiiv) | Viisiütlev |
Seesütlev (inessiiv) | Viisiolev |
Seestütlev (elatiiv) | Lokatiiv |
Alaleütlev (allatiiv) | Absolutiiv |
Alalütlev (adessiiv) | Ergatiiv |
Alaltütlev (ablatiiv) | Latiiv |
Saav (translatiiv) | Separatiiv |
Rajav (terminatiiv) | Juurdeütlev |
Olev (essiiv) | |
Ilmaütlev (abessiiv) | |
Kaasaütlev (komitatiiv) |
Eesti keeles on käänded väga olulised. Need muudavad sõna tähendust ning tihti mõjutab üksainus kääne tervet lauset.
- Ema saatis poja rahaga poodi. Ema saatis poja rahata poodi.
- Tahtsin sõbra poodi minna. Tahtsin sõbraga poodi minna. Tahtsin sõbrana poodi minna.
Käänete moodustamine
muudaErinevate käänete moodustamise aluseks on omastav kääne, millele lisatakse teiste käänete lõpud. Ainsuse omastaval põhinevad kõik ainsuse semantilised käänded ning mitmuse nimetav. Mitmuse omastaval põhinevad kõik mitmuse semantilised käänded.[4]
Sisseütleval käändel võib ainsuses olla kaks vormi:[4]
- Lühike vorm: koju, aeda, tassi, jõkke, tekki, kaussi, hinge.
- Pikk vorm: tänavasse, keldrisse, arvutisse, vihikusse, sahtlisse.
Kääne | Küsisõna | Ainsus | Mitmus | ||
---|---|---|---|---|---|
Nimetav | Kes? Mis? | Raamat | Naaber | Raamatud | Naabrid |
Omastav | Kelle? Mille? | Raamatu | Naabri | Raamatute | Naabrite |
Osastav | Keda? Mida? | Raamatut | Naabrit | Raamatuid | Naabreid |
Sisseütlev | Kellesse? Millesse? Kuhu? | Raamatusse | Naabrisse | Raamatutesse | Naabritesse |
Seesütlev | Kelles? Milles? Kus? | Raamatus | Naabris | Raamatutes | Naabrites |
Seestütlev | Kellest? Millest? Kust? | Raamatust | Naabrist | Raamatutest | Naabritest |
Alaleütlev | Kellele? Millele? Kuhu? | Raamatule | Naabrile | Raamatutele | Naabritele |
Alalütlev | Kellel? Millel? Kus? | Raamatul | Naabril | Raamatutel | Naabritel |
Alaltütlev | Kellelt? Millelt? Kust? | Raamatult | Naabrilt | Raamatutelt | Naabritelt |
Saav | Kelleks? Milleks? | Raamatuks | Naabriks | Raamatuteks | Naabriteks |
Rajav | Kelleni? Milleni? | Raamatuni | Naabrini | Raamatuteni | Naabriteni |
Olev | Kellena? Millena? | Raamatuna | Naabrina | Raamatutena | Naabritena |
Ilmaütlev | Kelleta? Milleta? | Raamatuta | Naabrita | Raamatuteta | Naabriteta |
Kaasaütlev | Kellega? Millega? | Raamatuga | Naabriga | Raamatutega | Naabritega |
Käänete grupid
muudaKäänded saab jaotada erinevatesse gruppidesse.
Abstraktsed käänded
muudaEsimest gruppi nimetatakse abstraktseteks ehk grammatilisteks kääneteks ja nende hulka kuuluvad nimetav, omastav ja osastav kääne. Need käänded näitavad peamiselt nimisõna (fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms tähendust).[1]
Nimetav kääne vastab küsimustele mis? ja kes? ning näitab kõige algsemas ja muutmata vormis sõna.
- See on raamat.
- Ta on minu naaber.
- Emale meeldivad raamatud.
- Meil on uued naabrid.
Omastav kääne vastab küsimustele mille? ja kelle? ning näitab kuuluvust. Sõna, mis on omastavas käändes, omab lauses välja toodud objekti.
- Selle raamatu kaas on kulunud.
- Naabri koer kadus ära.
- Nende raamatute autor jagab täna autogramme.
- Õnnetus ei olnud naabrite süü.
Osastav kääne vastab küsimustele mida? ja keda? ning osutab selles käändes olevale sõnale.
- Ma ei leia oma raamatut.
- Ema aitab naabrit peenra rohimisega.
- Ostsin poest palju raamatuid.
- Tänan oma naabreid nende lahkuse eest.
Konkreetsed käänded
muudaKõik ülejäänud käänded kuuluvad konkreetsete ehk semantiliste käänete hulka. Need käänded kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega).[1]
Nende käänete hulgas on alamkategooriana kohakäänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel.[1] Need omakorda jagunevad sisekohakääneteks, mis väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid ja väliskohakääneteks, mis väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid.[1]
Sisekohakäänded on:
Sisseütlev kääne, mis vastab küsimustele millesse?, kellesse? ja kuhu? ning näitab liikumist ruumi sisse.
- Hästi kirjutatud raamatusse on lihtne sisse elada.
- Ma usun oma naabrisse.
- Oma vabal ajal süvenen raamatutesse.
- Minu koer on naabritesse kiindunud.
- Lisaks on sisseütlevas käändes ka lühike vorm ehk suunduv kääne, mida saab kindlate sõnatüüpide puhul kasutada.
- Pada → patta (mitte pajasse)
- Kool → kooli (mitte koolisse)
- Õhk → õhku (mitte õhusse)
- Keel → keelde (mitte keelesse)
- Lisaks on sisseütlevas käändes ka lühike vorm ehk suunduv kääne, mida saab kindlate sõnatüüpide puhul kasutada.
Seesütlev kääne, mis vastab küsimustele milles?, kelles? ja kus? ning näitab olekut ruumi sees.
- Selles raamatus on palju pilte.
- Minu uus auto tekitas naabris kadedust.
- Lastele mõeldud raamatutes on palju pilte.
- Nendes naabrites on midagi kummalist.
Seestütlev kääne, mis vastab küsimustele millest?, kellest? ja kust? ning näitab liikumist objekti seest välja.
- Raamatust saab palju teadmisi.
- Minu kunagisest naabrist sai firmaomanik.
- Ma ei saa keerulistest raamatutest aru.
- Fotograaf tegi naabritest pilti.
Alaleütlev kääne, mis vastab küsimustele millele?, kellele? ja kuhu? ning näitab liikumist avatud pinna peale.
- Kass astus mu raamatule peale.
- Andsin naabrile sünnipäevaks kaardi.
- Kõikidele raamatutele on tehtud allahindlus.
- Koer viis naabritele ajalehe.
Alalütlev kääne, mis vastab küsimustele millel?, kellel? ja kus? ning näitab olekut avatud pinna peal.
- Sellel raamatul on kõrge hind.
- Naabril on kolm kassi.
- Nendel raamatutel on mõned leheküljed puudu.
- Naabritel on täna pulma aastapäev.
Alaltütlev kääne, mis vastab küsimustele millelt?, kellelt? ja kust? ning näitab liikumist avatud pinna pealt maha.
- Kass astus lõpuks mu raamatult maha.
- Sain naabrilt sünnipäevaks kaardi.
- Raamatukogu raamatutelt on keegi mõned lehed välja rebinud.
- Huligaan sai naabritelt riielda.
Ülejäänud semantilised käänded, mis ei kuulu kohakäänete hulka, on:
Saav kääne, mis vastab küsimustele milleks? ja kelleks? ning millega väljendatakse olekut või seisundit, millesse siirdutakse või milles ollakse, otstarvet või aega.[1]
- Vanaisa käsikirjad pandi lõpuks raamatuks kokku.
- Minu naabriks on kolme kassiga koos elav keskealine naine.
- Autori uuteks raamatuteks on seiklusromaanid.
- Minu naabriteks on vanad klassikaaslased.
Rajav kääne, mis vastab küsimustele milleni? ja kelleni? ning millega väljendatakse ruumilist, ajalist ja kvantitatiivset piiri.[1] Seda käänet kasutatakse, kui näidatakse asukoha või seisundini jõudmist.
- Et riiulis raamatuni ulatada, pidin köögist tooli tooma.
- Minu kirjutatud kiri ei jõudnud kunagi naabrini.
- Ajalooliste raamatuteni on poes pikk tee minna.
- Kiri välismaalt saabus ohutult naabriteni.
Olev kääne, mis vastab küsimustele millena? ja kellena? ning millega väljendatakse tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, samuti ka otstarvet.[1]
- Lähemale minnes tuli välja, et tänaval olev raamatuna näiv objekt oli vaid telliskivi.
- Naabrina on oluline mõnikord ukse ees kokku saada ja üksteist tervitada.
- Neid saab osta ainult e-raamatutena.
- Naabritena võiksime üksteist aeg-ajalt aidata.
Ilmaütlev kääne, mis vastab küsimustele milleta? ja kelleta? ning millega väljendatakse kaaslase või kaasaskantava eseme, vahendi, viisi või seisundi puudumist, samuti ka ilmaolu kui omadust. Ilmaütlev on kaasaütleva vastandkääne.[1]
- Õpetaja tuli eile raamatuta tundi.
- Ta on naabrita, kuna elab keset metsa.
- Raamatuteta oleks elu igav.
- Naabriteta on elu vaikne.
Kaasaütlev kääne vastab küsimustele millega? ja kellega?. Selle käändega väljendatakse põhiliselt koos- või kaasasolu ning vahendit, samuti saab seda ka kasutada viisist või seisundist ning ajast rääkides. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne asja, millele tegevus on suunatud.[1]
- Õpetaja tuli täna raamatuga tundi.
- Läksin koos naabriga õhtust sööma.
- Õpilane tuli koju suurte raamatutega.
- Isa käib iga nädal naabritega golfi mängimas.
Viited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina (2020). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA.
- ↑ Rätsep, Huno (1982). Eesti keele ajalooline morfoloogia I (teine, parandatud ja täiendatud trükk). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
- ↑ Pindmaa, Merle; Vigel, Hanna-Stina (2021). Eesti keele tööraamat 6. klassile. II osa. Tallinn: Maurus.
- ↑ 4,0 4,1 "Grammatikatabelid.—Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Vaadatud 12. jaanuar 2024.