John von Neumann
John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.[viide?]
Ta on andnud olulise panuse paljudesse valdkondadesse, sealhulgas matemaatikasse, funktsionaalanalüüsi, füüsikasse, majandusteadusesse, arvutustehnikasse ja statistikasse. Kvantfüüsikas oli ta operaatoriteooria ja funktsionaalanalüütilise suuna teerajaja. Lisaks oli ta üks põhiliikmeid Manhattani projektis. Ennastkopeerivat struktuuri analüüsis von Neumann matemaatiliselt enne, kui avastati DNA struktuur.[viide?]
Von Neumann on andnud Riiklikule Teaduste Akadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas väitis ta, et tema jaoks tähtsaimad on need kvantfüüsika-alased tööd, mille kallal ta töötas Göttingenis (1926) ning seejärel Berliinis (1927–29). Koos füüsikateoreetik Edward Telleri ja matemaatik Stanislaw Ulamiga leidis von Neumann lahendused olulistele tuumafüüsika küsimustele, mis on seotud termotuumareaktsioonide ja vesinikupommiga.[viide?]
Von Neumann on avaldanud 150 tööd, millest 60 on seotud matemaatika, 20 füüsika ja 60 matemaatika rakendustega. Tema viimaseks tööks jäi lõpetamata käsikiri, mida ta kirjutas haiglas enne surma. Käsikirjas on viiteid teemadele, mis teda surma eel paelusid.[1]
Eraelu
muudaVon Neumann oli kaks korda abielus. 1930. aastal veidi enne emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse abiellus ta Mariette Kövesiga. Enne abielu sõlmimist lasi von Neumann end katoliku kirikus ristida. Abielupaaril sündis tütar (von Neumanni ainus laps) Marina, kellest kujunes väljapaistev õppejõud rahvusvahelise kaubanduse ja avaliku korra alal Michigani ülikoolis. 1937. aastal Köves ja von Neumann lahutasid ning 1938. aastal abiellus von Neumann Klara Daniga, kellega ta oli tutvunud Budapestis enne teise maailmasõja puhkemist.[2] Von Neumannile ei väljastatud algul Ameerika Ühendriikidesse emigreerumise luba, olgugi et ta oli juba tunnustatud matemaatik. Hiljem sai ta teiste teadlaste abiga loa siseneda USA-sse ja ka USA kodakondsuse. Von Neumann ennustas, et Saksamaa hakkab vallutama Euroopat, ning aimas ette sündmusi, mis hakkasid juhtuma juutidega. Tänu sellele õnnestus temal ja ta perel õigel ajal põgeneda USA-sse.[3]
Von Neumannil oli mitmesuguseid kultuurihuve. Kuuendaks eluaastaks rääkis von Neumann ladusalt ladina ja vanakreeka keelt. Kogu oma elu oli tal suur kirg iidse ajaloo vastu. Hoolimata sellest, et ta oli väga halb autojuht, meeldis talle siiski autodega sõita. Sageli luges ta sõites raamatuid, mistõttu sattus mitmel korral vahi alla ja liiklusõnnetustesse. Kui Cuthbert Hurd ta konsultandina IBM-i tööle võttis, pidi Hurd sageli maksma von Neumanni liiklustrahve. On arvatud, et von Neumanni matemaatiline mõtlemine oli suures osas intuitiivne.[viide?]
Von Neumann armastas süüa, juua ja pidutseda. Ta nautis juudihuumorit ning tegi sageli musta huumoriga nalju, eriti omal ajal Princetonis, kus ta mängis sageli grammofonil valjuhäälselt Saksa marssi. See häiris kolleege, teiste hulgas ka Albert Einsteini. Von Neumann tegi mõned oma parimad tööd välkkiirelt kusagil lärmakas keskkonnas. Talle ei meeldinud töötada vaikuses, isegi kodus tegi ta elutoas tööd samal ajal, kui televiisor valjuhäälselt mängis.[viide?]
Hilisem elu ja surm
muuda1955. aastal diagnoositi von Neumannil luuvähk. Von Neumanni biograaf Norman Macrae on spekuleerinud, et vähi võis põhjustada mehe viibimine tuumarelvade testimise läheduses. Tema emal, Margaret von Neumannil diagnoositi vähk 1956. aastal ning ta suri kaks nädalat pärast diagnoosi saamist. John suri 18 kuud pärast diagnoosi saamist. Sellel eluperioodil naasis von Neumann katoliku usu juurde. Oma surivoodil etles John sõna-sõnalt esimesi ridu Goethe "Faustist" ja lõbustas sellega oma venda. Von Neumann suri poolteist aastat pärast diagnoosi saamist Walter Reedi armee meditsiinikeskuses Washingtonis. Viimased kuud veetis ta sõjalise julgeoleku kaalutlustel valve all, et ta tugevate ravimite mõju tõttu riigisaladusi ei avaldaks. Von Neumann on maetud Princetoni kalmistule New Jersey osariigis.[4]
Auavaldused
muuda- John von Neumann valiti 1938. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
- John von Neumanni nimelise auhinnaga tunnustatakse igal aastal teoreetikut või töörühma, kes on andnud suure ja püsiva panuse juhtimisteadustesse.
- John von Neumanni nimelise IEEE medaliga premeeritakse igal aastal teadlasi silmapaistvate saavutuste eest arvutiteadustes.
- Von Neumanni järgi on nimetatud üks Kuu kraater.
- Tema auks on nimetatud USA-s New Jersey osariigis Plainsboros asuv John von Neumanni keskus.
- 1956. aasta 15. veebruaril andis president Dwight D. Eisenhower von Neumannile presidendi vabadusmedali (Presidential Medal of Freedom).
- 2005. aasta 4. mail andis USA postiteenistus välja postmargid Ameerika Ühendriikide teadlaste mälestuseks. Nende teadlaste hulka kuulusid John von Neumann, Barbara McClintock, Josiah Willard Gibbs ja Richard Feynman.
- Rajk László Kolledžis antava John von Neumanni nimelise auhinnaga hakati alates 1995. aastast tunnustama õppejõude, kellel on märkimisväärsed tulemused sotsiaaltäppisteaduste alal ning on seeläbi oma tööga mõjutanud kolleegide arengut ja mõtlemist.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "J. von Neumann".
- ↑ Salomon Bochner. "A Biographical Memoir" (PDF).
- ↑ Nathan Myhrvold. "John von Neumann". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2019.
- ↑ "Surm". Vaadatud 03.01.2016.