Hurmaa
Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki on idadiospüüri vili, botaaniliselt mari.
Ajalugu
muudaHurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle vilju on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 eKr. Puud viidi kultuuri 5. või 6. sajandil.[1]
Kultivarid
muudaTänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 idadiospüüri kultivari, mida kasvatatakse lähistroopilises kliimavöötmes ja parasvöötmes. Lõviosa maailma kogutoodangust annavad vähesed kultivarid.[1] Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.[2]
Viljade välimus ja valmimine
muudaHurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Küpse vilja mass on tavaliselt vahemikus 100–300 (400) grammi ning küpsust kontrollitakse sageli suhkrusisalduse määramisega.[1]
Parkainete mõju kaotamine
muudaNoor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate parkainete tõttu eriti adstringeeriva toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Ülejäänud sortidel tuleb kootavat toimet vähendada viljade töötlemisega. Puuviljakasvatajad kasutavad protsessi läbiviimiseks süsinikdioksiidi. Valminud viljad hoitakse 24 tundi 90–100% CO2 keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C). Parkainete koagulatsiooniprotsessi lõpetamiseks lastakse viljadel veel 24–48 tundi 20 °C juures tavalises õhus seista. Mõnikord lisatakse protsessi kiirendamiseks ja vilja tekstuuri paremaks väljatoomiseks süsihappegaasile veel etanooli auru. Alternatiivset meetodit kasutatakse kasvuhoones kasvatatavatel viljadel. Parkainete mõju kaotamiseks seotakse (vahetult enne viljade valmimist) puu otsas rippuvate viljade ümber polüetüleenist kotid, kuhu lisatakse veidi etanooligeeli. Sellise meetodiga kaotab hurmaa vintsked omadused 1–2 ööpäevaga.[1]
Tootmine ning värskete hurmaade toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina |
2 871 202 | 71,5 |
 Lõuna-Korea |
450 000 | 11,2 |
 Jaapan |
258 000 | 6,4 |
 Brasiilia |
171 555 | 4,3 |
 Aserbaidžaan |
135 549 | 3,4 |
 Itaalia |
52 581 | 1,3 |
 Iisrael |
36 324 | 0,9 |
 Usbekistan |
34 000 | 0,8 |
 Uus-Meremaa |
2 700 | 0,1 |
 Iraan |
1 632 | 0,04 |
| Maailm kokku | 4 015 752 | 100 |
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Vesi | 80,32 g |
| Kalorsus | 70 kcal |
| Valgud | 0,58 g |
| Lipiidid | 0,19 g |
| Tuhk | 0,33 g |
| Süsivesikud | 18,59 g |
| Sahharoos | 1,54 g |
| Glükoos | 5,44 g |
| Fruktoos | 5,56 g |
| Kiudained | 3,6 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta | |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 8,0 mg | |
| Raud (Fe) | 0,15 mg | |
| Magneesium (Mg) | 9,0 mg | |
| Fosfor (P) | 17,0 mg | |
| Kaalium (K) | 161,0 mg | |
| Naatrium (Na) | 1,0 mg | |
| Tsink (Zn) | 0,11 mg | |
| Vask (Cu) | 0,11 mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,36 mg | |
| Seleen (Se) | 0,6 μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| C | 7,5 mg |
| B1 | 0,03 mg |
| B2 | 0,02 mg |
| B3 | 0,10 mg |
| B4 | 7,60 mg |
| B6 | 0,10 mg |
| E | 0,73 mg |
| A | 81 μg |
| β-karoteen | 253 μg |
| β-krüptoksantiin | 1447 μg |
| Folaadid | 8,0 μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
834 μg |
| K | 2,6 μg |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.
- ↑ 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 6.12.2011.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 5.12.2011.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hurmaa |
- Robert Aps "Hurmaa ühendab kasuliku ja maitsva" Tervistav!/Postimees