Hugo Treffner

Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (5. juuli (vkj) / 17. juuli 1845 Kanepi kihelkond, Võrumaa – 29. veebruar (vkj)/ 13. märts 1912 Tartu) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja.

Hugo Treffner. Johann Köleri maal, 1886

Elulugu

Ta sündis Kanepis sealse köstri Ludwig Treffneri peres. Tal oli neli venda ja üks õde. Haridusteed alustas ta kodus, kus omandas algteadmised, hiljem jätkas õpinguid Tartu Kubermangugümnaasiumis ja Võrus Franz Sintenise 1. järgu poeglastekoolis. 1868. aastal astus ta pärast küpsuseksamite sooritamist Tartu Ülikooli õppima filoloogiat. Neli aastat hiljem läks ta üle usuteaduskonda, mille lõpetas 1880. aastal. Peaaegu kogu enda koolitee vältel, kokku ligi 15 aastat, oli ta ka koduõpetaja.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist üritas ta mitmes kohas saada tööd kirikuõpetajana, kuid vaatamata koguduste poolehoiule ei nõustunud baltisakslastest kirikujuhid kinnitama ametisse aktiivse rahvuslasena tuntud meest.

Hugo Treffner abiellus 1888. aastal Elsa Ermasega. Lapsi peres ei olnud ning see võimaldas mõlemal täielikult pühenduda Treffneri asutatud koolile. Elsa Treffner töötas kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhatajana, pärast mõnda aega ka kogu kooli juhatajana. Lisaks enda kooli juhtimisele oli Hugo Treffner kuni surmani seotud Tartu Puškini Tütarlastegümnaasiumiga, kus ta andis alates 1899. aastast usuõpetust.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi loomine

Esimest korda taotles Hugo Treffner luba enda haridusasutuse loomiseks juba 1882, kuid nagu pastoriks nimetamisel, nii põrkus ta sel korralgi baltisakslaste vastuseisule. Loa kooli asutamiseks sai ta alles järgmisel aastal äsja ametisse asunud venelasest kuraatori Mihhail Kapustini kaudu. Treffnerile anti luba avada kolmeklassiline 2. järgu poeglaste kool. Kooli avamist lubaval dokumendil seisab kuupäev 7. detsember (vkj) 1883, mis on ühtlasi Hugo Treffneri Gümnaasiumi sünnipäev.

Õppetöö algas 1884. aasta jaanuaris ning esialgu saksa keeles. Sama kümnendi lõpul läks kool üle vene keelele. Treffneri haridusasutuse algne eesmärk oli valmistada õpilasi ette kroonugümnaasiumi astumiseks, kuid kooli asutaja visioon nägi ette iseseisva gümnaasiumi loomist. Nii läkski, et alates 1890. aastast hakkas Treffneri kool andma täiemahulist kaheksaklassilist gümnaasiumiharidust ning 1907. aastast oli õppeasutusel eragümnaasiumi nimi ning õigused.

Kooli asutaja eesmärk oli võimaldada hariduse omandamist eelkõige talupojaperedest pärit eesti poistele, kellel muidu oleks see olnud keeruline või isegi võimatu. Suurim takistus oli kõrge õppetasu, millele lisaks pidi pere leidma vahendid ülalpidamise ja söögi tarvis. Treffner lahendas selle takistuse tihti nii, et kehvematest oludest tulnud poisid olid kas täielikult või osaliselt õppemaksust priid, kuid pidid selle asemel tegema koolis tööd, näiteks köögis või pansionaadis. Kaasaegsed mäletavad, et Treffner olla vaesematele poistele ka tantsuõhtutel raha andnud, et need kaaslastele limonaadi ja kooki jõuaksid osta ning näitaksid, et "Treffneri poisil ikka raha on".

Kuigi rahaasjades ebapraktiline, oli Treffner osav kõnemees ja poliitik. See tuli suureks kasuks asjaajamises võimudega, eriti venestamise perioodil. Ta teadis, et tsaarivõimuga hästi läbi saades on eestlastel suuremad võimalused ise enda elu üle otsustada. Olemuselt oli Treffner aktiivne, püsimatu ja täis tahtmist tegutseda. Ta oli aktiivne nii koolielus kui ka tegevustes väljaspool seda: väljasõidud, paadireisid Emajõel, teatrikülastused jne. Just tänu Treffneri elujõulisusele, impulsiivsusele, ägemeelsusele ja aktiivsele suhtlemisele langes koolile suur tähelepanu. Ta ise ütles selle kohta nii: "Kui Treffnerit kiidetakse, siis kiidetakse ka tema kooli".

Ühiskondlik tegevus

Lisaks enda kooli juhtimisele jagus Treffneril indu ja jaksu ka teistes ühiskondlikes ettevõtmises ja organisatsioonides kaasa lüüa. Alustas ta juba üliõpilasena ärkamisajal, olles 1870. aastal üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmetest ja 1875. aastal esimees. 1870–1872 aitas Treffner organiseerida Eesti Kirjameeste Seltsi, mida ta 1887–1890 presidendina juhtis. Lisaks sellele oli Treffner mitme laulupeo toimkonnas ning tegev kodukoha Kanepi kihelkonna ettevõtmistes. Ta kuulus algusest lõpuni Aleksandrikooli peakomiteesse. Tartus kuulus Treffner mitme ühiskondliku seltsi (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liikmeskonda.

Hugo Treffner oli tegev ka ajakirjanduses: 1886–1891 oli ta Mihkel Veske asutatud ajakirja Oma maa vastutav toimetaja ja väljaandja, 1887 ajakirja Linda vastutav toimetaja ning 1887–1888 Eesti Postimehe omanik ja toimetaja.

Kool pärast Hugo Treffneri surma

Hugo Treffner suri 29. veebruaril (vkj)/ 13. märtsil 1912 ning maeti Tartu Uue-Jaani kalmistule.

Pärast koolijuhi lahkumist võtsid gümnaasiumi juhtimise üle tema lesk ja osad õpetajad. Tsaarivalitsuse haridusministeerium nõudis Treffneri surmale järgnenud õppeaastal küll kooli sulgemist, kuid kooli vilistlaste toel moodustati Hugo Treffneri asutatud gümnaasiumi ülalpidamise selts, kes hoolitses kooli ülalpidamise eest kuni 1935. aastani, kui selle funktsiooni võttis üle Sihtasutus Hugo Treffneri Selts.

1917. aastal valiti direktoriks Hugo Treffneri sugulane Konstantin Treffner, kes oli varem töötanud koolis õpetajana. Tema juhtis kooli kuni 1940. aastani. 1918. aastal täitus üks kooli asutaja unistusi: Eesti Vabariigi loomise järel sai Treffneri gümnaasiumis õppekeeleks eesti keel.

Mälestuse jäädvustamine

Hugo Treffneri mälestuseks on Tartusse püstitatud monument. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest.

Treffner oli Anton Hansen Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teises osas kirjeldatud härra Mauruse prototüüp.

Pildid

• 
  Hugo Treffner
• 
  Treffner on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule

Isiklikku

Hugo Treffneri abikaasa Elsa Treffner suri 10. aprillil 1944 ja on maetud oma mehe kõrvale Tartu Uus-Jaani kalmistul.

Kirjandus

• Kaljo Villako. "Imelik mees Hugo Treffner". Akadeemia 12/ 1995. Lk 2498–2505
• Friedebert Tuglas. "Hugo Treffner ja tema kool". // "Kogutud teosed", 7. kd. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 1996. Lk 214–225

Välislingid

• Elulugu Hugo Treffneri Gümnaasiumi kodulehel
• Hugo Treffner Eesti biograafilises andmebaasis ISIK