Henry III

Henry III (1. oktoober 1207 Winchesteri loss – 16. november 1272 Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.

Kuna keskajal kuninga nime järel numbrit ei kasutatud, oli ta oma eluajal tuntud Winchesteri Henryna.

Henry III isa oli kuningas John Maata ja ema Angoulême'i Isabella. Ta oli isa surma järel võimule saades 9-aastane ja kuni 1227. aastani valitsesid tema eest regendid.

Rooma paavst Honorius III tunnustas Henry III-t Inglismaa kuningana ja saatis Inglismaale legaadina Guala Bicchieri, kes nõudis, et mässulised aadlikud tunnustaksid kuningana Henryt. Legaat kroonis Henry 16. oktoobril 1216 Inglise kuningaks. Paavst volitas legaati ekskommunitseerima igaüht, kes tunnustas Henry asemel Inglise kuningana Prantsusmaa kroonprintsi Louis'd. 19. jaanuaril 1217 andis paavst Pembroke'i krahvile William Marshalile korralduse valmistuda Prantsusmaa kroonprintsi Louis' vastu sõjaks. Legaadi abiga tunnustasid mässumeelsed aadlikud Henryt 11. septembril 1217 Inglise kuningana.

Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa 1180. aastal

Philippe II vallutused Prantsusmaal, Normandia ja Akvitaania

Ebaõnn saatis Henry III-t ka mandril, kus ta püüdis taastada Inglismaa kontrolli Normandia, Anjou ja Akvitaania üle. Philippe II, Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223, osutus vägagi võimekaks ja kavalaks poliitikuks. Tema peamine eesmärk oli tugevdada kuningavõimu ja ühendada kogu Prantsusmaa oma võimu alla. Eesmärgi saavutamiseks oli vaja vallutada Inglismaa kuningatelt Normandia ja Akvitaania, mis olid alates Anjou Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest noile kuulunud. See oli õnnestunud Philippe II-l Inglismaa kuninga John Maata valitsusajal (1199–1216).

Henry III tuli troonile esimese Pembroke'i krahvi William Marshali regendiameti ajal. Inglismaa, mille ta sai, oli ta isa ajal läbi teinud mitmeid drastilisi muutusi. Hoolimata pikast valitsusajast ei saavutanud Henry III kuigi palju ning poliitiliselt ja sõjaliselt oli ta ebaedukas. Siiski edenes Inglismaa majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster (valitsuse linnaosa Londonis), kuhu ta rajas oma valitsuse ning kuhu tekkis klooster Edward Usutunnistaja auks. Henry III valitsuse algusaega mõjutasid tugevalt tema emapoolse Lusignani dünastia esindajad.

Henry III-l tekkisid tõsised lahkhelid oma parunitega ning arusaamatused viisid rahutuste ja pahameeleni tema valitsemise suhtes. Seetõttu pidas Henry III vajalikuks hoolitseda selle eest, et Londoni Tower oleks heidutav kaitserajatis. 1240. aastal sai alguse Valge torni lupjamise traditsioon – sellest tuleneb ka torni nimi. Henry III pidas Londoni Toweris õukonna vastuvõtte ning kahel juhul, kui talle tundus, et parunid on muutunud ohtlikult kontrollimatuks, toimus seal ka parlamendi tegevus (1236 ja 1216).

1258. aastal sundisid kuuenda Leicesteri krahvi (1239–1265) Simon de Montforti (u 1208–1265) juhitud rahulolematud parunid kuningat nõustuma uuendustega, kaasa arvatud regulaarsete parlamendiistungite pidamisega. Henry III valitsusajal 1258. aastal moodustati kuninga nõuandva organina ja riigivalitsemise järelevalveks salanõukogu (Privy Council), mis koosnes 15 mehest, kelle olid välja valinud ülikud. Tingimuste hulka kuulus ka Londoni Towerist loobumine. Henry III pani võimu kaotamist pahaks ning taotles paavstilt luba oma vande murdmiseks. 1261. aastal läks Henry palgasõdurite abiga Towerisse. Samal ajal kui läbirääkimised parunitega jätkusid, seadis kuningas ennast lossis sisse, kuigi ükski armee ei ähvardanud seda võtta. Kahe poole vahel sõlmiti vaherahu tingimusel, et kuningas annab kontrolli Toweri üle uuesti ära. Suure osa oma valitsusajast võitles ta parunitega Magna Charta ja kuninglike õiguste pärast ning oli viimaks sunnitud 1264. aastal kokku kutsuma esimese parlamendi.

Henry III sai 1265. aastal Eveshami lahingus silmapaistva võidu Simon de Montforti vägede üle, mis võimaldas tal võimu riigi üle taastada.

Abielu

Henry III abiellus Aix-en-Provence'ist pärit Provence'i Eleanoriga, kes oli Provence'i krahvi Ramon Berenguer IV ja Savoia Beatrice'i tütar. Selle liidu kaudu tõusid paljud Henry Prantsusmaal elavad sugulased kõrgematele positsioonidele.

Lapsed

Edward I (u 17. juuni 1239 – 7. juuli 1307), Inglismaa kuningas (1272–1307)
Inglise Margaret (29. september 1240 – 26. veebruar 1275)
Inglise Beatrice (25. juuni 1242 – 24. märts 1275)
Edmund Küürselg (16. jaanuar 1245 – 5. juuni 1296)
Katharine (1253–1257)

Eelnev John Maata	Inglismaa kuningas 1216–1272	Järgnev Edward I