Tuataara
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Tuataara (perekond). |
Tuataara ehk hateeria (Sphenodon punctatus) on Uus-Meremaa saartel elav kärsspealiste seltsi tuataaralaste sugukonda kuuluv roomajaliik, kärsspealiste seltsi ainus elusolev liik.
| Tuataara | |
|---|---|
 Tuataara Aucklandi loomaaias | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Kärsspealised Sphenodontia |
| Sugukond |
Tuataaralased Sphenodontidae |
| Perekond |
Tuataara Sphenodon |
| Liik |
Tuataara |
| Binaarne nimetus | |
|
Sphenodon punctatus (Gray, 1842) | |
Tuataara on elanud Uus-Meremaa peasaartel, kuid seal tõenäoliselt võõrliigina levinud rottide mõjul (kes nende mullas hauduvaid mune söövad) hävinud ja säilinud üksnes väiksematel saartel Uus-Meremaa peasaarte lähiümbruses.
Mõnel saarel elab haruldane tuataara alamliik Sphenodon punctatus guntheri, keda peeti kuni 2009. aastani eraldi liigiks.
Mõnedele rottideta kaitsealadele Uus-Meremaal on tuataarat tagasi toodud, ning 2008. aastal on seal leitud esimesi munadega pesi[2].
Täiskasvanud tuataarad on kuni 50–75 cm pikkused.
Tuataara on morfoloogiliselt viimase 225 miljoni aasta jooksul arvatavasti vähe muutunud, kuid on leitud, et tema genoomis on juhuslike muutuste sagedus suurem kui teistel roomajatel[3].
Tuataarad elavad looduses keskmiselt 60-aastaseks, kuid vangistuses on üle 100 aasta vanuseid isendeid. Arvatakse, et nad võivad elada 200-aastaseks. Tuataarad saavad suguküpseks 10-aastaselt, kuid kasvavad esimesed 35 eluaastat.
Tuataarade koguarvu hinnatakse 50 000–100 000 isendile[4].
Viited
muuda- ↑ Hitchmough, R. (2019). Sphenodon punctatus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
- ↑ Teade tuataarade taasleiust Uus-Meremaal
- ↑ Tuataarade evolutsioonist Rohelises Väravas[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.teara.govt.nz/en/tuatara/2