Gustaf Adolf Lewenhaupt
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (Löwenhaupt, 24. veebruar 1619 Vinäsi mõis, Småland – 29. november 1656 Rautise mõis, Soome), Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Gustaf Adolf Lewenhaupt oli Raseborgi ja Falkensteini krahv, Reipoltskircheni, Kägleholmi ja Vinbergi vabahärra, Gräfsnäsi, Sangaste, Himmelspforti, Östadi ja Reberga härra.[1][2][3]
Gustaf Adolf Lewenhaupt sündis Gustav II Adolfi abikaasa Maria Eleonora nõuniku, Raseborgi ja Falkensteini krahvi Johann Casimir Lewenhaupti (1583–1634) ja vabapreili Sidonia Gripi (1585–1652) pojana. Tema vanaisa oli Vinäsi ja Ternö vabahärra Mauritz Grip (1547–1591), ning tema tädi Margareta Grip (1586–1624) oli abielus Herman Wrangeliga ja oli Carl Gustaf Wrangeli ema.
Ta juhatas Leipzigi lahingus 1642. aastal kaptenina Rootsi väeüksust, sellele järgnes ülendamine ooberstleitnandiks ning seejärel ooberstiks.[4] 1645 anti talle jalaväe kindralmajori ja 1648 kindralleitnandi auaste, ning oli 1649 Soome miilitsa ülem. 1650 sai Lewenhaupt riigi- ja sõjanõukogu liikmeks, 1651 kindraliks, 14. aprillil 1655 feldmarssaliks ja 1656 Liivimaa asekuberneriks.[5]
Isiklikku
muudaGustaf Adolf Lewenhaupt abiellus 1648 Magnus Gabriel De la Gardie noorema õe Christina Catharina De la Gardiega (1632–1704), kes lesestununa abiellus 1658 Gustaf Otto Stenbockiga ja oli Magnus Stenbocki (1632–1704) ema.
Viited
muuda- ↑ Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström: "Berättelser ur svenska historien", Sjette bandet. Carl X Gustaf. Carl XI, 1885–86, lk. 311–312
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne, 1836 lk. 382–383
- ↑ "Släkten Leijonhufvud-Lewenhaupt". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2012. Vaadatud 5. mai 2010.
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 41–42
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 506–507