[go: up one dir, main page]
Vikipeedia

Elron

transpordiettevõte

AS Eesti Liinirongid (varasem Elektriraudtee AS) on Eesti reisirongide operaatorfirma, mis tegutseb kaubamärgi ELRON all.[1] Firma ainuomanik on Eesti riik.

Stadler Flirt Keila jaamas
AS Elroni uus kahesüsteemne elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääsküla jaamas (2024)
Droonivideo uut Jänese raudteesilda ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris

2016. aastal tehti Elroni rongidega 6,8 miljonit reisi, aastane kasv oli 4%.[2]

2018. aasta esimeses pooles sõideti rongiga 3 861 000 korda, kokku tehti üle 280 000 reisi rohkem kui aasta tagasi. Kasv oli mullusega võrreldes 8%.[viide?]

2021. aastal suurenes rongiga reisijate arv 2020. aastaga võrreldes ligi 100 000 võrra – aasta jooksul tehti 6,1 miljonit reisi.

Alates 2021. aastast sõidavad Elroni elektrirongid üksnes taastuvenergial.[3]

Juhtimine

muuda

2017. aasta juuni seisuga oli Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip ja juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogusse kuulusid Hindrek Allvee (al 2017 mai), Kai Realo (al 2017 mai), Kalle Viks (al 2017 mai) ja Siiri Odrats-Koni (al 2014).[4]

2018. aasta juuli seisuga oli Elroni juhatuse esimees Olle Tischler ja juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogusse kuulusid Siiri Odrats-Koni (nõukogu esimees), Hindrek Allvee, Kai Realo ja Kalle Viks.[5]

2022. aasta oktoobri seisuga oli Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ja juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogusse kuulusid Andres Allikmäe (nõukogu esimees), Hindrek Allvee, Andres Uusoja ja Kalle Viks.[5]

Ajalugu

muuda
 
AS Elektriraudtee rongid ER2 Balti jaamas (2006)
 
Elroni Stadler FLIRT rong lahkumas Ilumetsa raudteepeatusest
 
1962. aastal avatud Pääsküla depoo
Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast Elroni rongist
 
Elroni Stadler FLIRT tüüpi reisirongid Balti jaamas

Elektriraudtee Aktsiaselts tekkis 23. detsembril 1998 AS Eesti Raudtee jagunemisel, iseseisvat majandustegevust alustati 1. jaanuarist 1999. Esialgu kuulusid kõik aktsiad aktsiaseltsile Eesti Raudtee, 15. novembril 2000 läksid need üle Eesti Vabariigile.

Oktoobris 2013 vahetas Elektriraudtee oma nime Eesti Liinirongide vastu, sest 2014. aastast pidi ettevõte hakkama teenindama reisirongiliine üle kogu Eesti, nii elektri- kui ka diiselrongidega, mistõttu poleks vana nimi sobinud. 1. jaanuaril 2014 võttiski Elron üle seni Edelaraudtee teenindada olnud liinid.

Elron teenindab reisijaid Stadler FLIRT rongidega 17 liinil neljas suunas. Lääne suunas teenindatakse liine Tallinnast Pääskülla, Keilasse, Paldiskisse, Kloogaranda, Riisiperre ja Turbasse, edela suunas Viljandisse, Türile ja Raplasse. Ida suunas sõidavad rongid Tartusse (nii tava- kui ka ekspressrongid), Narvasse, Rakverre ja Aegviitu. Kagu suunas teenindatakse liine Tartu–Põlva–Koidula (suviti pikendatakse Piusani) ja Tartu–Elva–Valga. Käigus on ka Jõgeva–Tartu rongid. Varem on toiminud ka liinid Tallinn–Lelle ja Lelle–Pärnu.[6]

Oktoobris 2020 teatas Elron, et ostab Tšehhi ettevõttelt Škoda Vagonka A.S. kuus reisirongi optsiooniga tellida hiljem veel kümme rongi. Rongid saabuvad Eestisse 2024. aasta teises pooles ning need hakkavad peamiselt teenindama Tallinna–Tartu rongiliini.[7]

Rongipark

muuda

Elroni rongipark koosneb 38 Stadler FLIRT tüüpi rongist, millest 18 on elektrirongid ja 20 diiselrongid. Need võeti Eestis kasutusele aastatel 2013–2014.

Elroni rongipark[8]
Koosseis Vaguneid Istekohti Kasutuses Märkused
I kl II kl
Stadler FLIRT EMU 3 196 12
Stadler FLIRT EMU 4 274 6
Stadler FLIRT DMU 2 16 105 6
Stadler FLIRT DMU 3 24 161 8
Stadler FLIRT DMU 4 48 166 6
Kokku 38
Koosseisude nimed 
Koosseisu

number

Koosseisu nimi Liik Ehitatud Märkused
1401 Kegel EMU 09.2012
1402 Charlottenhof EMU 10.2012
1403 Lendav Läänlane EMU 12.2012
2404 Pahlen DMU 08.2012
2305 Mulgi Ekspress DMU 01.2013
1406 Bussnang EMU 04.2013
1407 Pääsküla EMU 05.2013
1408 Orle EMU 05.2013
1309 Berta EMU 05.2013
1310 Kedder EMU 05.2013
1311 Riesenberg EMU 05.2013
2312 Fellin DMU 05.2012
2313 Pernau DMU 05.2012
2314 Hermet DMU 06.2013
2315 Johanna DMU 06.2013
1316 Koit EMU 06.2013
2317 Susanna DMU 06.2013
2318 Pitka DMU 06.2013
1319 Hämarik EMU 06.2013
2320 Luule DMU 07.2013
1321 Päike EMU 07.2013
2422 Reval DMU 07.2013
1323 Tulihobune EMU 08.2013
1324 Apelsin EMU 08.2013
2425 Dorpat DMU 10.2013
1326 Pikne EMU 08.2013
1327 Elektra EMU 09.2013
2428 Krull DMU 10.2013
1329 Kõu EMU 10.2013
1330 Amandus EMU 10.2013
2431 Tarapita DMU 10.2013
2432 Balti Ekspress DMU 11.2013
2233 Lembitu DMU 02.2013
2234 Werro DMU 12.2013
2235 Pölwe DMU 01.2014
2236 Pisuhänd DMU 02.2014
2237 Linda DMU 03.2014
2238 Martino DMU 04.2014

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Kaubamärkide andmebaas, vaadatud 4. jaanuar 2014
  2. ↑ Elron: Rongiga reisijate arvu kasv kiirenes aasta lõpus, vaadatud 5. veebruaril 2017
  3. ↑ Elroni elektrirongid sõidavad alates sellest aastast üksnes taastuvenergial; Järva Teataja, 13.01.2021
  4. ↑ "Tegevus ja juhtimine". elron.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juunil 2017. Vaadatud 21. juuni 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Arhiivimisaeg= (juhend)
  5. ↑ 5,0 5,1 "Tegevus ja juhtimine". elron.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2018. Vaadatud 17. juulil 2018.
  6. ↑ Elron: Peatused (vaadatud 13. jaanuaril 2016)
  7. ↑ "Uued rongid ehitab Škoda". Elron. Vaadatud 14. november 2020.
  8. ↑ "Elron: Rongidest (vaadatud 13. jaanuaril 2016)". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2016. Vaadatud 13. jaanuaril 2016.

Välislingid

muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elron&oldid=6712471"