Eesti-Venemaa piirileping
Eesti-Venemaa piirileping on rahvusvaheline leping, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.
Ajalugu ja areng
muudaEsimene rahvusvaheline leping, mis sätestas riigipiiri Eesti ja Venemaa vahel, oli 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust, "loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta".[1] Lepinguga lõpetati sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel ja määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Tartu rahulepingu kehtivus, vaatamata selle NSV Liidu poolsele rikkumisele 1940. aastal, on väljaspool kahtlust.[2][3]
1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti. 15. augustil 1944 eraldati 75% Eesti NSV Petseri maakonnast Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV Võru maakonnaga (hilisem Võru rajoon ja Põlva rajoon). 1945. aasta jaanuaris eraldati Viru-Ingeri Eesti NSV-st ja viidi üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.
Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Viru-Ingeri ja suurem osa kunagisest Petseri maakonnast kuuluvad praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti ja Pihkva oblasti koosseisu.
Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991 tunnustas Nõukogude Liit 6. septembril 1991 de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 12. septembri 1991 otsusega tunnistati Tartu rahulepingule tuginedes varasemad Eesti NSV piiri käsitlevad okupatsioonivõimude aktid õigustühiseks.[4] Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu lakkamist 26. detsembril 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni.
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon tänini Tartu rahulepingu ja sellejärgse Eesti-Venemaa piiri kehtivust tunnustanud.
19. veebruaril 1993 kehtestas Venemaa ühepoolselt riigipiirina endise Vene NFSV administratiivpiiri, eirates nii Tartu rahulepingu piirikokkuleppeid Eestiga.[5]
Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult 1995. aasta novembris.[6]
18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.[7] Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.
18. veebruaril 2014 allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist.
Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepingutes. Üldjoontes fikseeriti selles Eesti idapiiriks Eesti NSV kunagine administratiivpiir, loobudes nõudmistest Narva jõe tagustele aladele ja Petserimaale, mis Tartu rahulepingu alusel kuuluvad Eestile. Piiri õgvendati mõnes kohas. Muuhulgas likvideeriti Põlvamaal asunud nn Saatse saabas – Venemaa territooriumi sopistus Eestisse, mis takistab Saatse ja Lutepää külade elanike vaba liikumist kohalike keskuste vahel. Loobuti osast Eesti NSV territooriumist: lahti öeldi Narva veehoidla olulisest osast ja ulatuslikust Narva lahe merealast.[8][9]
Erinevalt 2005. aasta piirilepingute tekstist lisati 2014. aasta lepingute tekstile konsultatsioonide käigus kaks lauset, mille kohaselt piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.[9]
Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping (ja vastavalt sellele 5,2% Eesti riigi territooriumi ära andmine midagi vastu saamata) on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane ja seega õigustühine algusest peale.[10][11][4][12][2][13][14] Õiguskantsleri hinnangul on piirilepingu sõlmimine põhiseadusega kooskõlas.[15]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (tekst)
- ↑ 2,0 2,1 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu? www.epl.ee 7. veebruar 2005
- ↑ "Mis puutub Tartu rahulepingu kehtivusse, siis lepingu rikkumine ei saa ilmaski ühtki lepingut kehtetuks muuta. Kuna Tartu rahuleping ise ei näe ette tühistamise võimalust ning seda pole kunagi tühistatud, siis kehtib ta tänaseni." 3.4. Rahvaste enesemääramisõigus ja Eesti riigi järjepidevus - Enn Sarv. Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu: Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon, 1997. ISBN 9985604075
- ↑ 4,0 4,1 Herbert Lindmäe. Tartu rahu ei anna rahu Kultuur ja Elu, 2/2013.
- ↑ Kümme aastat uut Eestit, 1993 Eesti Päevaleht, 14. juuli 2001.
- ↑ A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638
- ↑ "Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2016. Vaadatud 29. septembril 2015.
- ↑ Hardo Aasmäe: Osa Eesti NSV-st antakse Venemaale Delfi, 6. mai 2013.
- ↑ 9,0 9,1 Eesti ja Venemaa vahetavad piirilepinguga 128,6 hektarit maad Postimees, 28. mai 2013.
- ↑ Ülo Mattheus. Tartu rahust, hingerahust ja Vene-Eesti piirileppest Huige, 11. oktoober 2015
- ↑ Peep Varju. Eesti Vabariigi territooriumi kohta. - Memento, nr 20, märts 2014.
- ↑ Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013
- ↑ Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012
- ↑ Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013
- ↑ Õiguskantsler: piirilepingu sõlmimine on kooskõlas põhiseadusega
Kirjandus
muuda- Lauri Mälksoo. Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus : Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. - 1991. a. ja pärast 1991. a. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005; 348 lk. ISBN 994911134X
- Henn Põlluaas. Eesti-Vene piirileping : ära andmine või äraandmine? Toimetanud ja eessõna: Mart Helme. Tallinn : Kunst, 2010; 615 lk. ISBN 9789949437719 (köites)