Eero Vasar

Eero Vasar (sündinud 17. septembril 1954 Tartus) on Eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Eero Vasar 2021. aasta Arvamusfestivalil

Elulugu

Ta õppis aastatel 1962–1973 Tartu 5. Keskkoolis ja 1973–1979 Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteadust. Seejärel astus aspirantuuri füsioloogia erialal. Kaitses 1983. aastal Tartu Ülikooli juures meditsiinikandidaadi väitekirja (”Apomorfiini ja klonidiini agressiivsuse neuromediatoorsete mehhanismide farmakoloogiline analüüs”) ning 1992 samas meditsiinidoktori väitekirja („Koletsüstokiniini retseptorite osa käitumise regulatsioonis ja haloperidooli ja diasepaami toimes“).

Alates 1991. aastast on Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi (alates 2013 biomeditsiini instituut, alates 2016 bio- ja siirdemeditsiini instituut) juhataja. Alates 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli korraline füsioloogia professor. Aastatel 2003–2008 arstiteaduskonna teadusprodekaan.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2010. aastal arstiteaduse alal. Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda, on alates 2011 Eesti Teaduste Akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alalise komisjoni esimees.^[1]

Teadustöö

Uurimistöö põhisuunad on ärevusseisundite neurobioloogilised mehhanismid ning transgeense tehnoloogia rakendamine vaimu- ja neurodegeneratiivsete haiguste molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks.^[2]

Tema sulest on ilmunud üle 300 teaduspublikatsiooni, ta on kolme patentse leiutise autor. Olnud 33 doktoritöö juhendaja.

Tunnustus

2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
2004 Eesti Vabariigi teaduspreemia meditsiini alal
2014 Tartu Ülikooli suur medal^[3]
2016 Karl Schlossmanni medal
2019 Tartu Ülikooli medal^[4]
2021 Eesti Vaberiigi teaduspreemia arstiteaduse alal
2022 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler^[5]
2023 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"^[6]

Isiklikku

Eero Vasara isa oli füsioloogiaprofessor Elmar Vasar, ema psühhiaater Helju Vasar, vennad psühhiaatriaprofessor Veiko Vasar ja veresoontekirurg Olavi Vasar. Tema emapoolne vanaisa oli veterinaariaprofessor Rudolf Säre.^[2]

Viited

↑ Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XVII (44) 2011. Tallinn, 2012, lk 27
↑ ^2,0 ^2,1 Margus Maidla. Akadeemik Eero Vasar: aju on peen mehhanism. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 595-601
↑ "Tartu Ülikooli suur medal". Vaadatud 3.12.2022.
↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
↑ Aune Rumm (20.1.2022). "Volikogu nimetas Tartu aukodanikud". Tartu linna koduleht. Vaadatud 20.1.2022.
↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 28. oktoobril 2023.

Kirjandus

Margus Maidla. Akadeemik Eero Vasar: aju on peen mehhanism. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 595–601

Välislingid

Eero Vasar Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel

Eero Vasar Eesti Teadusinfosüsteemis

Elulookirjeldus (CV)

Riho Laurisaar: "Professor Eero Vasar paneb hiiredki laulma" Eesti Päevaleht, 28. märts 2009

[1] (Eero Vasara loeng ajust)

[1] Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XVII (44) 2011. Tallinn, 2012, lk 27

[:0-2] 2,0 ^2,1 Margus Maidla. Akadeemik Eero Vasar: aju on peen mehhanism. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 595-601

[3] "Tartu Ülikooli suur medal". Vaadatud 3.12.2022.

[4] "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

[5] Aune Rumm (20.1.2022). "Volikogu nimetas Tartu aukodanikud". Tartu linna koduleht. Vaadatud 20.1.2022.

[6] "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 28. oktoobril 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]