Edward III

Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377. Lisaks oli ta Akvitaania hertsog 1325–1339, Akvitaania isand 1360–1369 ning Ponthieu krahv 1325–1336.

Edward III
Lapsed	Must Prints Edward, Genti John

„Valitsejatiitel: By the Grace of God, King of England, Lord of Ireland and Duke of Aquitaine (Dei Gracia Rex Anglie Dominus Hibernie et Dux Aquitanie)“

Edward III valitsusaja alguses teostasid riigivalitsemist regendina tema ema Prantsuse Isabelle ning tema favoriit Roger Mortimer. Edward III asus reaalselt valitsema 1330. aastast.

Edward III

Saja-aastane sõda

Edward III sai tuntuks Saja-aastase sõja algatajana, kuna tema arvates oli pärast Kapetingide pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuninga Charles IV) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charles IV õde, mitte aga Valois' dünastial, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud Saali õigusest ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga Philippe IV tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses Navarra kuninganna Jeanne II, Louis X ainus tütar.

Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi. Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana.

Sõja esimene pool oli inglastele edukas, sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, võitsid 1346. aastal Crècy lahingus, vallutasid piiramise järel 1347. aastal Calais. Katkuepideemia Euroopas aastatel 1346–1353 pärssis sõjategevust ning katku surid ka Edward III lapsed: Joan, Thomas ja William.

1356. aastal andsid Inglise väed Poitiers` lahingus hävitava löögi Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers` lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II Hea (valitses 1350–1364), kes elas vangistuses kuni elu lõpuni. Inglased ei suutnud sõda enda kasuks lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. Sõja esimese etapi lõpuks õnnestus prantslastel uuesti suurem osa kaotatud aladest tagasi võita.

Aastal 1360 sõlmisid mõlemad pooled Bretigny lepingu, milles Edward III loobus Prantsuse kroonist, kuid jäi Akvitaania isandaks (mitte lihtsalt hertsogiks). Siiski, kui leping aastal 1369 murti, jätkusid nii Inglise nõuded kui ka sõda. Aastal 1362 tegi kuningas Edward III Akvitaania isandana oma vanemast pojast Edwardist Akvitaania printsi.

Tema poeg Must Prints Edward jätkas omal käel hiljem sõda Prantsusmaal, kuid mitte kuigi edukalt. Kuningas Edwardi surma järel sai Inglismaa troonile aga tema lapselaps Richard II, kuna prints Edward oli 1376. aastal surnud.

 Pikemalt artiklis Saja-aastane sõda

Isiklikku ja järglased

Edward III vanemad olid Inglismaa kuningas Edward II ja Prantsuse Isabelle. Tema õde Joanna (1321–1362) abiellus Šotimaa kuninga (1329–1371) David II-ga, kuid lapsi tal ei olnud.

Edwardi ema, Prantsusmaa kuninga Philippe IV tütre Isabelle kolm venda (Louis X, Philippe V ja Charles IV) Kapetingide dünastiast olid Prantsuse kuningad, kes kõik meesjärglasteta surid. Seetõttu arvas Edward III, et Prantsuse troon peaks kuuluma temale, ja kuulutas iseend ka Prantsuse kuningaks.

Edward III oli abielus 1328. aastast Hainault' Philippa (1314/1315–1369), Hainaut' krahvi ja Valois'd Joani tütre ja Prantsusmaa kuninga Philippe III tütretütrega, kellega neil olid järglased:

• prints Edward ehk Must prints (1330–1376), troonipärija, Walesi prints, Cornwalli ja Akvitaania hertsog. Suri enne Edward III 1376. aastal, Inglismaa kuninga Richard II isa
• Isabella (1332–1379), abiellus 1. Bedfordi Earli Enguerrand VII de Coucyga
• Joan (1333/1334–1348)
• Lionel Antwerpenist (1338–1368), 1. Clarence'i hertsog
• Genti Johni (selleaegses inglise kirjaviisis Gaunt ehk Gaunti John) (1340 Gent – 1399), 1. Lancasteri hertsog (Lancasteri dünastia, 1399–1471 asutaja) Henry IV (Inglismaa kuningas, 1399–1413) isa. Lancasterid olid Inglise kuningadünastia 1399–1461, Plantagenetide kõrvalharu.
• Edmund Langleyst (1341–1402), 1. Yorki hertsog, Cambridge Richardi isa, Yorki hertsog Richardi vanaisa ja Yorki dünastia 1461–1485 asutaja Edward IV esiisa. Yorkid olid Inglise kuningadünastia 1461–1485, Plantagenetide kõrvalharu.
• Mary (1344–1361), abiellus Bretagne'i hertsogi John V-ga
• Margaret (1346–1361), abiellus 2. Pembroke Earli John Hastingsiga
• Thomas Woodstockist (1355–1397), 1. Gloucesteri hertsog.

Eelnev Edward II

Inglismaa kuningas 1327–1377

Järgnev Richard II