Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas. Ta piirneb läänes Haitiga.

Dominikaani Vabariik hispaania República Dominicana
Dominikaani Vabariigi lipp Dominikaani Vabariigi vapp
Riigihümn	Quisqueyanos valientes
Pealinn	Santo Domingo
Pindala	48 671 km²
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	10 760 028 (2022)
Rahvastikutihedus	221,1 in/km²
President	Luis Abinader
Asepresident	Raquel Peña de Antuña
Iseseisvus	27. veebruaril 1844
SKT	75,932 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	7052 $ (2017)
Valuuta	peeso (DOP)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.do
ROK-i kood	DOM
Telefonikood	1-809, 1-829

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaator Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

Riik

Pealinn on Santo Domingo.

Haldusjaotus

Dominikaani Vabariik on jagatud 31 provintsiks ja Santo Domingo ringkonnaks (Distrito Nacional). Provintsid jagunevad 124 vallaks (municipios, ainsuses municipio). Vallad on teise tasandi poliitilised ja administratiivsed allüksused.

Dominikaani Vabariigi provintsid

1. Azua provints
2. Baoruco provints
3. Barahona provints
4. Dajabóni provints
5. Duarte provints
6. El Seibo provints
7. Elías Piña provints
8. Espaillati provints
9. Hato Mayori provints
10. Hermanas Mirabali provints
11. Independencia provints
12. La Altagracia provints
13. La Romana provints
14. La Vega provints
15. María Trinidad Sáncheze provints
16. Monseñor Noueli provints
17. Monte Cristi provints
18. Monte Plata provints
19. Pedernalese provints
20. Peravia provints
21. Puerto Plata provints
22. Samaná provints
23. San Cristóbali provints
24. San José de Ocoa provints
25. San Juani provints
26. San Pedro de Macorísi provints
27. Sánchez Ramíreze provints
28. Santiago provints
29. Santiago Rodrígueze provints
30. Santo Domingo provints
31. Valverde provints

Rahvastik

Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.

Majandus

Dominikaani Vabariigi majandus sõltub suuresti turismist.

Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Hispaniola saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.

Põllumajandus

Suurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.

Tööstus

Peamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.

Transport

Autoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.

Riigis on kaks lennujaama.

Laevu on 38, sealhulgas üks konteinerlaev, kaks üldkaubalaeva ja üks naftatanker (2022).

Väliskaubandus

Riigi peamised ekspordiartiklid on seep, banaanid ja puuviljad ning impordiartiklid autod, masinad, toit ja kemikaalid.

Turism

Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.

1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.

2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejäänud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 miljonit USA dollarit.

Ajalugu

Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.

Haiti vallutas saare idaosa 1821. Dominikaani vabariik iseseisvus Haiti võimu alt 27. veebruaril 1844.

Aastal 1930 toimus riigipööre, millega tuli võimule Rafael Leónidas Trujillo.

1937 käskis ta tappa riigis elavad haitilased, mille tulemusena hinnanguliselt 20 000 inimest hukkus.

Aastal 1960 Trujillo lasi tappa teda avalikult kritiseerinud Rómulo Betancourti ja see keeras kogu maailma üldsuse arvamuse lõplikult tema vastu. Trujillo tapeti 30. oktoobril 1961.

Seejärel toimunud presidendivalimistel sai aastal 1962 presidendiks vasakpoolne Juan Emilio Bosch Gaviño, kes kõrvaldati võimult 1963. Võimule tuli kolmeliikmeline tsiviilhunta. Vasakpoolsed jätkasid rahutuste korraldamist ja 24. aprillil 1965 puhkes kodusõda. 1. mail 1965 otsustasid mitmed Ameerika riigid saata Dominikaani vabariiki rahvusvahelised rahuvalvejõud Fuerza Interamericana de Paz. Pärast avaliku korra ja turvalisuse taastamist oli võimul Joaquín Balaguer (1966–1978).

Kultuur

Muusika

Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.

Sport

Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.

Vaata ka

• Dominikaani Vabariigi riigipeade loend
• Dominikaani Vabariigi jalgpallikoondis