Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
See levis peamiselt 17.–18. sajandil koos valgustusega, eriti Inglismaal. Niisugune arusaam oli mõnikord jumalaeituse leebeks vormiks. Samuti võis deism tähendada seisukohta, et õige religioon on "loomulik religioon", mis tuleneb inimmõistusest ja inimloomusest ning millel pole pistmist ametlike kiriklike institutsioonidega. Deism üldiselt eitas müstikat, imesid ja ilmutust ning põhjendas religiooni mõistuse, loodusseaduste ja moraali kaudu.
Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.
Deistide hulka ühes või teises tähenduses paigutatakse sageli Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, John Locke ja Thomas Paine.
Nimetus "deism" tuleneb ladinakeelsest sõnast deus, mis tähendab 'jumal'.