Charles III

Charles III
	Charles 2021. aastal (Walesi printsina)
Suurbritannia kuningas ja teiste Rahvaste Ühenduse kuningriikide kuningas
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 8. september 2022
Eelnev	Elizabeth II
Isikuandmed
Sünninimi	Charles Philip Arthur George
Sünniaeg	14. november 1948 (76-aastane); London
Abikaasa	Camilla
Vanemad	Philip; Elizabeth II
Lapsed	William, Harry
Sugulased	Windsorid

See artikkel räägib Suurbritannia kuningast; teiste valitsejate kohta vaata lehekülge Charles III (täpsustus)

Charles III (Charles Philip Arthur George; sündinud 14. novembril 1948 Londonis) on Suurbritannia kuningas ja 14 muu Rahvaste Ühendusse kuuluva riigi^[a] kuningas.

Kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi vanima pojana oli ta aastail 1958–2022 Walesi prints ja alates 1952. aastast esimene isik Suurbritannia troonipärimisjärjekorras. Pärast oma ema surma 8. septembril 2022 sai temast monarh.

Lapsepõlv

Prints Charles sündis Buckinghami palees. Tema isa oli prints Philip ja ema printsess Elizabeth (hilisem kuninganna). Sündides sai tema ametlikuks tiitliks Tema Kuninglik Kõrgus Edinburghi prints Charles.

1952. aastal sai tema emast Elizabeth II-st kuninganna ning Charlesist sai automaatselt troonipärija. Šotimaal sai ta tiitli Rothesay hertsog, mujal Walesi prints. Ta oli kohal oma ema kroonimise ajal ning istus koos vanaema kuninganna Elizabethi ja tädi printsess Margaretiga.

Haridus

Nagu teisedki kuninglikud lapsed enne teda, sai ta guvernandi, kelleks oli Catherine Peebles. 1955 teatas kuningakoda, et prints Charlesile ei võeta eraõpetajat, vaid ta hakkab käima koolis. Ta õppis kõigepealt Hill House Schoolis Londonis ning hiljem Cheami algkoolis nagu tema isagi. Prints lõpetas õpingud Gordonstouni erainternaatkoolis Šotimaal. Ta on esimene troonipärija, kes sõjaväe asemel astus ülikooli, õppides Cambridge'i ülikoolis antropoloogiat. Esimese Briti kuningapere liikmena sai ta teaduskraadi.

Walesi prints

Charlesist sai ametlikult Walesi prints 1. juulil 1969. Tseremoonia peeti Walesis Caernarfoni linnuses. Üritust varjutasid Walesi rahvuslaste ähvardused vägivallast ja pommidest, kuigi need sündmused olid rohkem seotud uelsi keele vabaduse kui tseremooniaga. 1980. aastate algul tahtis Charles saada Austraalia kindralkuberneriks, kuid austraallased leidsid, et selle ametikoha peab täitma austraallane.

Suhted ja abielud

Walesi printsi armuelu on alati olnud ajakirjanduse üks meelisteemasid. Teda on seostatud mitme naisega, nagu Georgina Russell, leedi Jane Wellesley, Davina Sheffield, Fiona Watson, Susan George ja leedi Sarah Spencer. Siiski ei peetud neist mitte kedagi Walesi printsile kohaseks abikaasaks.^[viide?]

Troonipärijana pidi Charles valima naise, kes oleks neitsi ja protestant (ideaalsel juhul anglikaan) ning kes vastaks ka päritolu nõuetele. Väidetavalt aitas Charlesi hilisem abikaasa Camilla Shand tal valida välja leedi Diana Spenceri. Buckinghami palee teatas nende kihlusest 24. veebruaril 1981.

Esimene abielu

Prints Charles ja printsess Diana Ronald Reagani vastuvõtul

29. juulil 1981 abiellusid Walesi prints ja leedi Diana Spencer 3500 kutsutud külalise ja 750 miljoni televaataja juuresolekul. Kõik Euroopa kroonitud pead peale Juan Carlos I olid kohal. Tulemata jätsid ka Kreeka pagendatud kuningas Konstantínos II ja Iirimaa president Patrick Hillery.

Abiellunult sai Dianast Walesi printsess ja Tema Kuninglik Kõrgus. Rahva seas oli ta tuntud printsess Dianana, kuigi abielulahutuseni oli ta tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Walesi printsess. Paar asus elama Highrove House'i ja Kensingtoni paleesse. Kohe sai printsessist ajakirjanike ja fotograafide lemmik.

Kuninglikul paaril sündis kaks poega: prints William ja prints Harry. Vaatamata kõigele tekkisid probleemid. Diana kriitikud leidsid, et too on liiga temperamentne ja ebastabiilne; ükshaaval vallandas ta kõik printsi kauaaegsed töötajad ning kaugenes oma arvukatest sõpradest (isast, emast, vennast, Sarah Fergusonist ja Elton Johnist). Ka printsi süüdistati mitmetes abielu probleemides. Viie aastaga oli muinaslugu juba kokkuvarisemise äärel.

Mõlemad pooled alustasid abieluväliseid suhteid: mees Camilla Parker Bowlesi, endise Camilla Shandiga, naine aga Briti armee ohvitseriga. Kuigi avalikkuse ees etendasid nad õnnelikku paari, kolisid nad eraldi elama juba 1980. aastate keskel. Meedia pani tähele paari ebamugavustunnet teineteise seltskonnas; peagi lekkisid ka tõendid truudusetusest. 1992 kolis paar ametlikult lahku.

Walesi printsi abielu lõppes ametlikult lahutusega 28. augustil 1996. Järgmisel aastal hukkus Diana autoõnnetuses. Prints pälvis kiitust sündmusega tegelemise eest, kuna paljud kuningakoja liikmed, sealhulgas Elizabeth II leidsid, et kuna Diana ei kuulunud enam kuningakotta, peavad matused korraldama tema veresugulased. Prints sõitis aga Pariisi, saates oma hukkunud eksabikaasa keha teekonnal tagasi. Endise Walesi printsessi matuste jaoks loodi uus kategooria ametlikes matustes. Printsi edasine roll üksikisana teenis hiljem palju kiitust.

Camilla Parker Bowles

1994. aastal antud teleintervjuu tunnistas Charles, et on abielu rikkunud, "kui oli selge, et mu abielu on lõppenud". Hiljem kinnitati, et kolmas osapool oli Camilla Parker Bowles, printsi ammune tuttav. 1993. aastal said Briti tabloidid lindistused väidetavalt 1989 toimunud telefonikõnest Camilla ja Charlesi vahel, kus viimane avaldas kahetsust kõigi ebaväärikuste pärast, mida naine nende suhte jooksul on pidanud taluma.

Pärast lahutust tuli Charlesi suhe Camillaga laiema avalikkuse ette. Kuid Camilla vahepeal suurenenud populaarsus vähenes 1997. aastal Diana hukkumise tõttu. 1998. aastal tutvustati Camillat ametlikult kuninglikule perekonnale ning tema vahetu suhtlus prints Williamiga sulatas jää. Järgmisel aastal pildistati teda ja Charlesi esimest korda koos. Et saada rohkem poolehoidu, kohtus Camilla 2000. aasta juunis kuningannaga. 2001. aastal suudlesid Camilla ja Charles esimest korda avalikult. Kaks aastat hiljem kolis naine tema kodudesse Highgrove'is ja Clarence House'is.

Kuna mehest pidi saama anglikaani kiriku pea, oli tema abiellumine vastuoluline. Neil oli olnud suhe juba Charlesi eelneva abielu ajal. Mõlemad olid lahutatud ning naise abikaasa oli veel elus. Aja jooksul jõudsid nii avalikkus kui ka kirik arvamusele, et tsiviilabielu peaks neile võimaldama.

Teine abielu

10. veebruaril 2005 teatati, et prints Charles ja Camilla Parker Bowles abielluvad sama aasta 8. aprillil Windsori lossis ja laulatatakse St. George'i kabelis. Hiljem otsustati Windsor Guildhalli kasuks. Neli päeva enne laulatust teatati selle edasilükkumisest ühe päeva võrra, et prints saaks osa võtta paavst Johannes Paulus II matustest Vatikanis.

Teatati, et pärast laulatust saab Camillast Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna ning kui Charlesist saab kuningas, ei ole ta kuninganna Camilla, vaid Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (Her Royal Highness The Princess Consort). Sellist kõnetlusviisi kasutati ka kuninganna Victoria abikaasa prints Alberti puhul, kelle tiitel oli ühtlasi Kuninganna Abikaasa.

Charles III ja Eesti

Charles külastas troonipärijana 5.–6. novembril 2001 Tallinna ja Tartut.

Isiklikud huvid

Charles III on ratsutaja ja jahimees. Ta on teeninud Kuninglikus Mereväes, teenides miinitraaler Broningtonil miiniotsijana 1976. aasta veebruarist detsembrini. Ta on ka akvarellikunstnik ja kirjanik. Ta on näitustele pannud ja müünud oma maale. Prince's Trust, mille asutaja on Charles, on heategevusasutus, mis tegeleb peamiselt noortega, pakkudes laenu äridele ja inimestele, kellel on raske välist abi leida. Organisatsioon korraldab heategevuskontserte, millest võtavad osa nii rokk- ja popmuusikud kui ka klassikalise muusika austajad.

Ta väidab end "hoolivat väga sellistest teemadest nagu keskkond, arhitektuur, kesklinna uuendamine ja elukvaliteet".

Oma arhitektuuri- ja planeerimisalaseid teadmisi kasutab prints Dorsetis Poundbury küla arendamisel. Enne seda oli ta avaldanud raamatu ja teinud filmi "Visioon Britanniast" (A Vision Of Britain), mis on moodsa arhitektuuri kriitika. Printsile meeldib propageerida orgaanilise toidu kasvatamist, ehkki tõmbas enda peale pahatahtlikke nalju, kui ütles, et räägib vahel oma toataimedega. Walesi prints on 16 heategevusorganisatsiooni president ja 2004. aastal tõi ta heategevusele tulu ligi 100 miljonit naelsterlingit.

Teda hinnatakse ka oskuse poolest olla Suurbritannia eestkõneleja. Visiidil Iiri Vabariiki pidas ta isikliku ja enesekirjutatud kõne kahe riigi vahelistest suhetest, mille Iiri poliitikud ja meedia soojalt vastu võtsid.

Charles on ka dalai-laama ja Tiibeti vabadusliikumise suur pooldaja. 1999. aastal ründas ta Hiina presidenti avalikult vaenuliku poliitika pärast Tiibetis.

Kuningat huvitab ka filosoofia, eriti Aasia riikide oma, ja New Age'i liikumine. Tal oli pikk sõprus Laurens van der Postiga alates 1977. aastast kuni mehe surmani 1996. aastal. Mees oli ka üks kuninga ristivanematest.

Suurbritannia kuningaks saanult sai temast vanim isik, kes on Briti trooni üle võtnud. Siiski on ta võrdlemisi ebapopulaarne mitte ainult Suurbritannias, vaid ka paljudes Rahvaste Ühenduse dominioonides (eriti Austraalias), kus on räägitud tema kuningaks saamise korral monarhiast loobumisest ja vabariigi kehtestamisest.^[viide?]

Tiitlid, kõnetlusviisid ja tunnustus

Kõnetlusviisid

14. november 1948 – 6. veebruar 1952: Tema Kuninglik Kõrgus prints Charles
6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsog
- Šotimaal: 6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsog
26. juuli 1958 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints
alates 8. septembrist 2022: Tema Majesteet Kuningas

Tiitlid

Tiitlid prints Charlesina
Tiitel	Alates		Kuni
Tiitel	Kuupäev	Põhjus	Kuupäev	Põhjus
Cornwalli hertsog	6. veebruar 1952	Tema ema Elizabeth II asumine Briti troonile (tiitel pärandus automaatselt)	8. september 2022	Asus troonile Charles III-na
Rothesay hertsog
Carricki krahv
Renfrewi parun
Saarte isand (Lord of the Isles)
Šotimaa prints ja kojaülem (Prince and Great Steward of Scotland)
Walesi prints	26. juuli 1958	Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel	8. september 2022	Asus troonile Charles III-na (tiitel kaotati)^[1]^[2]
Chesteri krahv	26. juuli 1958	Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel	8. september 2022
Edinburghi hertsog	9. aprill 2021	Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma	8. september 2022
Merionethi krahv	9. aprill 2021	Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma	8. september 2022
Parun Greenwich	9. aprill 2021	Päris tiitli pärast tema isa prints Philipi surma	8. september 2022

Charlesi täielik kõnetlusviis Suurbritannia kuningana on järgmine: Tema Majesteet Charles III, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi ning tema teiste maade ja territooriumite kuningas, Rahvaste Ühenduse juht, Usu kaitsja.

Tunnustus

1978 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi kuninglikuks liikmeks

Vaata ka

Charles III kuningliku perekonna orden

Märkused

↑ Need riigid on Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kitts ja Nevis.

Viited

↑ Titles and Heraldry - website of Prince f Wales
↑ Elston, Laura (8. september 2022). "Will Charles grant Philip's wish about Edward?". Evening Standard. London. Vaadatud 8. september 2022.

Välislingid

Koduleht
Prince's Trust
Ramya Nair. School days at Gordonstoun to the Trinity May Ball: readers’ memories of meeting Prince Charles // In honour of his 70th birthday, we asked for your tales of meeting the monarch-in-waiting; here’s what you told us. The Times, 14. november 2018 (inglise keeles)
"Raul Sulbi analüüs kuningas Charlesist: 73-aastane mees leidis lõpuks tööd!" Eesti Päevaleht, 10. september 2022
L'incoronazione di re Carlo III, la cronaca minuto per minuto. Segui la diretta // È tutto pronto a Londra per la cerimonia reale al via alle 12. Una grande folla si è già radunata nel centro della capitale britannica. La diretta da Westminster anche su Rainews24 / [Kuningas Charles III kroonimine, minutite kaupa. Jälgi otseülekannet // Londonis on kõik valmis kuninglikuks tseremooniaks, mis algab kell 12. Briti pealinna kesklinnas on juba kogunenud suur rahvahulk. Otseülekanne Westminsterist ka Rainews24-s.] Rai News, 6. mai 2023
King Charles III diagnosed with cancer, Buckingham Palace says [Buckinghami palee teatel on kuningas Charles III-l diagnoositud vähk]. BBC News, 5. veebruar 2024

Eelnev Elizabeth II	Suurbritannia kuningas 2022–	Järgnev '

[1] Need riigid on Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kitts ja Nevis.

[PW_titles-2] Titles and Heraldry - website of Prince f Wales

[Edinburgh_titles-3] Elston, Laura (8. september 2022). "Will Charles grant Philip's wish about Edward?". Evening Standard. London. Vaadatud 8. september 2022.

[a]

[1]

[2]