Carlo Rainaldi
Carlo Rainaldi (4. mai 1611 Rooma – 8. veebruar 1691 Rooma) oli Itaalia barokiaja arhitekt, kes oli 17. sajandil üks tuntumaid arhitekte Roomas.[1]
| Carlo Rainaldi | |
|---|---|
| Sündinud |
04.05.1611 Rooma, Itaalia |
| Surnud |
08.02.1691 Rooma, Itaalia |
| Rahvus | itaallane |
| Tegevusala | arhitektuur |
| Kunstivool | barokk |
Elulugu
muudaCarlo Rainaldi sündis 4. mail 1661 Roomas Itaalias. Ta pärines arhitektide perest ning üheks tema suurimaks mõjutajaks oli ta isa Girolamo Rainaldi, kelle käe all ta ka õppis. Carlo Rainaldi oli kõrgharitud, olles ainus selle aja arhitekt, kes oli õppinud kahes Rooma mainekamas koolis, Rooma Kolledžis (Collegio Romano) ja Rooma La Sapienza Ülikoolis (Università degli Studi di Roma La Sapienza). Rainaldil oli palju kõrgest seisusest sõpru ja toetajaid, mistõttu pidas ta ennast väärikaks ja väljapeetud arhitektiks. Peres peeti au sees muusikat. Sarnaselt isaga tegeles Carlo ka muusikaga. Ta oskas mängida rohkem kui viit pilli ning tema sulest ilmus psalme ja kantaate, tänu millele oli ta omal ajal üsna tuntud. Ta töötas ka linnavalitsuses ja oli kaks korda ühe Rooma piirkonna eesistuja. Carlo Rainaldi suri 8. veebruaril 1691 Roomas.[2]
Looming
muudaSant' Agnese kirik
muuda
Sant' Agnese kirik ehk Püha Agnese kirik on 17. sajandi kirik, mis asub Piazza Navona väljakul.[3] Carlo Rainaldi ja tema isa hakkasid 1652. aastal seda renoveerima. Suhteliselt kohe aga hakati avaldama kriitikat, eriti sai selle osaliseks portikus koos trepiga, mis oli planeeritud väljaku poole. Rahulolematus projektiga viis selleni, et 1653. aastal asendas paavst Innocentius X Rainaldid Francesco Borrominiga. Selleks ajaks oli juba valmis saamas esimene korrus ning Borromini ülesanne oli töö lõpuni viia.[4]
Santa Maria in Campitelli
muudaAlexander VII soovis 1660. aastal rajada uue Santa Maria in Campitelli kiriku ning valis selle arhitektiks just Carlo Rainaldi. Rainaldit mõjutas väga palju tema isa, kelle stiil omakorda sarnanes teda õpetanud maneristliku Domenico Fontana omaga. Ühised projektid Palazzo Pamphili ja Sant' Agnese kiriku juures tõid Carlole kaasa kolm märkimisväärset tellimust: Santa Maria in Campitelli kirikule (1661–1667), Sant' Andrea della Valle kiriku fassaadile (1661–1665) ja Piazza del Popolo paariskirikutele.[5]
Järgneva kahe aasta jooksul visandas Rainaldi Santa Maria in Campitelli kiriku jaoks mitmeild kavandeid. Nende jaoks sai ta inspiratsiooni oma eeskujudelt, kombineerides neid enda ideedega, jõudis ta tulemuseni, mis oli Roomas märkimisväärne. Projektide eeskujuks võttis ta nii Saint Luca e Martina kiriku kui ka Santa Maria in Via Lata. Viimasega sarnaselt sai Santa Maria in Campitelli kirik kahte korrust läbiva portikuse ja lodža, mis olid ühenduses hoone kumera fassaadiga. Algse idee kohaselt pidi kiriku põhiruum olema ovaalse kujuga. Madonna Litta, kellele kirik oli pühitsetud, pildi jaoks sooviti ehitada ringikujuline ruum, mis oleks ühenduses varem mainitud ovaalse plaaniga ruumiga. Kiriku pikihoone idee sai Rainaldi nii Gian Lorenzo Bernini Sant' Andreast kui ka Francesco da Volterra San Giacomo degli Incurabili kirikust. Manerismi sissetoomine kõrgbarokki oli üks Rainaldi omapärasid ja seda tegi ta ka Santa Maria in Campitelli puhul. Viimase lihvina asendas arhitekt ovaalid hoopis löövidega, tõstes sellega esile transepti. Kiriku ehitamine algas 1663. aastal.[5]
Kiriku ehitusstiil annab vaatajale võimaluse märgata just selle suurejoonelisi detaile, eriti neid, mis asuvad koguduseruumi tagumistel osadel. Ruum, mille põhiplaani moodustab Kreeka rist, on eriline oma dünaamika poolest, mis suunab pilgu otse altari poole.[6]
Santa Maria in Montesanto ja Santa Maria Dei Miracoli paariskirikud
muuda
Carlo Rainaldi projekti kohaselt oleks Santa Maria in Montesanto ja Santa Maria Dei Miracoli paariskirikutest saanud ka väljakut täiustavad monumendid, mis näitaksid kiirtena väljakult suunduvaid teid. Arhitekt viis oma idee ellu, lõpetades sellega Leo X ja Paulus III aegsete kõrgrenessanslike tänavate Via del Corso, Via Ripetta ja Via Babuino triiviumi.[7]
Barokses Roomas tegid arhitektid palju koostööd, töötades koos või vaheldumisi, nii ka selle märkimisväärse projekti puhul. Rainaldi idee kohaselt oleks pidanud valmima kaks identset ümara põhiplaaniga ja kõrge kupliga kirikut, aga Bernini mõjutuste tõttu kujunesid kirikud ikkagi hoopiski erinevateks. Rolli mängisid ka kruntide erinevused, mis aitasid esile tuua kirikute omapära. Rainaldi koordineeris 1673. aastani Santa Maria in Montesanto kiriku ehitust, aga andis selle hiljem üle Carlo Fontanale, kes jätkas tööd Bernini juhendamisel. Kirik valmis 1675. aastal. Santa Maria de Miracoli kiriku ehitamist alustas samuti Rainaldi, aga ka selle viis aastatel 1677–1681 lõpule hoopis Fontana.[7]
Mõlema kiriku jaoks oli inspiratsiooni saadud Panteonist. Eriliseks sarnasuseks oli kupli suuremahulisem esiletoomine, mille Rainaldi saavutas, luues mõlemale kirikule ebaharilikult kõrged tambuurid ja kuplid. Panteoni mõjutusi on näha ka klassikalises laadis portikustel.[8]
Tähtsus kunstiajaloos
muudaRainaldi tegi palju tellimustöid patroonidele, aadlikele, kardinalidele ja ka paavstidele. Tema portfooliost võis karjääri lõpuks leida üle 15 kiriku, palju kabeleid, altareid, hauakambreid, paleesid ja aedu. Eduka ja teiste Rooma kunstnike seast välja paistva Rainaldi edu saladusteks olid abielu aadlikuga ning julged ja riskantsed valikud tema projektides. Paljud kunstiajaloolased on teda nimetanud isegi üheks parimaks arhitektiks 17. sajandi Roomas. Tema töödes on näha muutusi vastavalt ajastutele ja perioodi trendidele, aga samas suutis ta olla ka unikaalne, tuues justkui manerismi barokiaega.[9]
Viited
muuda- ↑ "Carlo Rainaldi ITALIAN ARCHITECT". Britannica. 20. juuli 1998. Vaadatud 27.04.2020.
- ↑ Jason Thomas Ciejka (2001). "The Cavaliere Carlo Rainaldi (1611-1691): Architecture and Identity in Seventeenth-Century Rome". Emory University. Vaadatud 29.04.2020.
- ↑ "Sant´ Agnese in Agone". Sant´ Agnese in Agone. Vaadatud 29.04.2020.
- ↑ Rolf Toman (2008). BAROKK Arhitektuur Skulptuur Maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 32.
- ↑ 5,0 5,1 Rolf Toman (2008). BAROKK Arhitektuur Skulptuur Maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 40.
- ↑ Rolf Toman (2008). BAROKK Arhitektuur Skulptuur Maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 40-41.
- ↑ 7,0 7,1 Rolf Toman (2008). Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 41.
- ↑ Rolf Toman (2008). BAROKK Arhitektuur Skulptuur Maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 42.
- ↑ Rudolf Wittkower (juuni 1937). "Carlo Rainaldi and the Roman Architecture of the Full Baroque". JSTOR. Vaadatud 29.04.2020.