[go: up one dir, main page]
Vikipeedia

Blekinge

 See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; tänapäeva haldusüksuse kohta vaata artiklit Blekinge lään

Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil. Halduslikult vastab sellele Blekinge lään.

Blekinge
Pindala: 2941 km²
Elanikke: 156 300 (2015)
Rahvastikutihedus: 53,1 in/km²

Maakond piirneb põhjas Smålandi ja läänes Skånega. Idas ja lõunas on Läänemeri (lõunas Hanö laht).

Maakonna pindala on 2941 km² ja elanike arv 151 013 (seisuga 31. märts 2006). Rahvastiku tihedus on 51 inimest ruutkilomeetri kohta. Aastal 1999 oli elanike arv 150 600. Kui mitte arvestada neid maakondi, kus leidub suurlinnapiirkondi, on tegu Rootsi kõige tihedamalt asustatud ajaloolise maakonnaga.

Blekinget nimetatakse sageli "Rootsi aiaks". Rannikul on ilus Blekinge skääristik, Rootsi lõunapoolseim skääristik.

Blekinge kuulub Lundi piiskopkonda.

Nimi

muuda

Arvatakse, et nimi on tuletatud rootsi sõnast bleke ('tüüne (mere kohta)' või 'tüüne vesi').

Loodus

muuda

Rannajoon

muuda

Lõunarand on väga liigestatud, paljude lahtedega. Seda ümbritseb lai skääristik, eriti idaosas, kus leidub ka suuremaid saari, millest suurim on Sturkö (umbes 16 km²) ning teised on Hasslö, Aspö, Tjurkö ja Senoren.

Pinnamood

muuda

Smålandi kõrgustikult langeb maapind kõrgustelt 130–170 m üle merepinna lõuna ja ida suunas Läänemereni.

Jõgede orgudega kulgevad peaaegu kõikjal põiki orud, nii et maastik on väga liigendatud. Lõunarannik ning maakonna edelaosa (Listerlandet) on siiski tasased.

Kõige kõrgemad tipud jäävad Blekinge ja Skåne vahelise piiri keskosast lõuna poole ja ulatuvad umbes 180 meetrini. Aastatel 1837–2006 peeti Blekinge kõrgeimaks punktiks ametlikult Boafalli küngast (Boafalls backe) Olofströmi vallas (177,56 m). Kontrollmõõtmine näitas, et maakonna kõrgeim punkt on tegelikult Rävabacken Olofströmi vallas Faraboli külas (189,65 m). 12. augustil 2006 toimus ametlik tseremoonia, millega sellele kohale anti Blekinge kõrgeima punkti staatus.

Maastikuline liigendus

muuda

Põhjaosa, mida nimetatakse metsaalaks, on väheviljaka mullaga ning kaljuste küngaste ja sooderikas. Metsad on peamiselt okaspuumetsad.

Metsaalast lõuna pool asuval vahealal on palju väikesi järvi ja vooluveekogusid.

Rannaalal on viljakas muld. Seal kasvab palju lehtpuid, eriti pööki. Alustaimestik on rikkalik.

Veestik

muuda

Vooluveekogud voolavad peamiselt lõuna suunas. Läänest itta on tähtsamad Mörrumi jõgi, Bräkne jõgi, Ronneby jõgi Mättraby jõgi ja Lyckeby jõgi.

Suurim järv on Halen.

Sümbolid

muuda

Maakonnalill on üheksavägine.

Maakonnaloom on põderpõrnikas.

Maakonnakala on tursk.

Maakonnalind on puukoristaja.

Maakonnakivi on Blekinge kaldagneiss (kustgnejs).

Maakonnaseen on Meripilus giganteus.

Maakonnaputukas on põderpõrnikas.

Maakonnasammal on harilik valvik.

Maakonnaõun on melonõun (melonäpple).

Maakonnaelement on magneesium.

Maakonnatähtkuju on Sõnn.

Maakonnatäht on Aldebaran.

Tähtsamad asulad

muuda

Blekinge suurim linn on Karlskrona (linnaõigused 1680). Teised linnad on Karlshamn 1664, Ronneby (algselt 1337) ja Sölvesborg (algselt 1447). Valla keskus on veel Olofström. Kallinges asub sõjaväe- ja tsiviillennuväli. Teiste tähtsamate asulate seas on Eringsboda, Holmsjö ja Kristianopel.

Majandus

muuda

Põllumajandus

muuda

Kasvatatakse kartulit, suhkrupeeti, vilja ja muud.

Tööstus

muuda

Tööstus on mitmekesine. Peamised harud on terase-, tekstiili- ja aparaaditööstus.

Turism

muuda

Blekinge on tuntud harrastuskalapüügipiirkond, mille keskus on Mörrumi jõgi.

Ajalugu

muuda

Blekinge oli sajandeid Taani ja Rootsi vaheline piiriala. Seal on sageli aset leidnud sõjalisi kokkupõrkeid. Linnu ja maapiirkondi on põletanud ja laastanud nii Rootsi kui ka Taani väed.

Listeris on kõige vanemad taani ruunikivid.

Kuigi Blekinge oli iidsest ajast Rootsiga seotud, võis teda siiski juba 1060. aastatel, mil Lundi piiskop Egino tõi Skånest ida poole ristiusu, pidada Taani osaks. Keskajal oli Blekinge pisut väiksem kui praegu, sest Listeri sadakond oli Blekingest eraldi. Maakonnal oli oma landsting, mis käis arvatavasti koos Hjortsberga lähedal Medelstadi sadakonnas, ja oma maakohtunik, kuid seal kehtis Skåne õigus. Nagu hiljemgi, kuulus Blekinge Lundi piiskopkonda.

Aastal 1242 sai Blekingest Blekinge hertsogkond, kuid pärast esimese Blekinge hertsogi Knud Valdemarseni surma 1260 läks ta kroonile tagasi. Aastal 1329 anti see pandiläänina Holsteini krahvile Johanile. Et aga tema ja tema foogtid olid suured rõhujad, läks Blekinge koos Skåne ning Hveni saarega 19. juunil 1332 Kalmaris sõlmitud leppega Rootsi kuningale Magnus Erikssonile, kes hiljem samal aastal ostis ära krahv Johanile antud pandikirja. Aastal 1360 vallutas Taani kuningas Valdemar Atterdag Skåne peamise kindluse Helsingborgi ning sai varsti enda valdusse ka kogu Blekinge. Järgnenud sõdades laastasid ja põletasid rootslased sageli Blekinget. Aastal 1436 tungis sinna Engelbrekt. Karl Knutssoni väed hõivasid 1452 muuhulgas Lyckeby. Aastal 1502 tungis Blekingesse Svante Sture. Gustav Vasa ajal hõivas Blekinge Berent von Mehlen, kes hoidis seda Rootsi valduses mitu aastat. Põhjamaade Seitsmeaastase sõja ajal laastasid rootslased Blekinget. Erik XIV silma all vallutati 4. septembril 1564 tormijooksuga Ronneby ja hävitati. Blekinget laastati ka Kalmari sõja ajal. Aastal 1611 tegi Gustav Adolf üllatusrünnaku taanlaste uuele linnale Kristianopolile; linn süüdati.

Blekinge vanim linn on Ronneby (taani Rønneby), mida on mainitud 13. sajandil ja mis sai linnaõigused 1387. Teine vana linn on Sölvesborg (taani Sølvesborg; linnaõigused 1445).

Blekinge kõige läänepoolsem osa (Listeri ümbrus (Listerlandet)) oli algselt Skåne osa. Aastal 1648 nihutati maakonnapiiri.

Roskilde rahuga (1658) läks Blekinge koos kogu Skånelandiga (Skåne, Halland, Blekinge, Bornholm) Rootsile.

Taani ajal oli maakond jaotatud kaheks pealääniks: Sölverborgi lään ja Lyckå lään (1601. aastast Kristianopeli lään). Nüüd läks see Skåne kindralkubermangu koosseisu. Aastal 1680 läks Blekinge Kalmari lääni koosseisu ning 1683 asutati Blekinge lään (keskus Karlskrona).

Koos Skåne kirdeosaga moodustas Blekinge Rootsi-vastase vastupanuliikumise (vabakütid ja Snaphaner) taanimeelse tuumala. 1676. aasta rahvaülestõus algas Blekinge idaservast.

 
Tüüpiline Blekinge talu

Karl XI ajal aastal 1680 rajati uue Rootsi mereväebaasina Trossö saarele Karlskrona, mis aastaks 1710 oli oma üle 10 000 elanikuga riigi kolmas linn. Mereväebaasi asukoha valikul arvestati kaitstud asendit Blekinge saarestikus ning juurdepääsu tammedele mandril. Karlskronast sai suur sõjasadam ning ta on seniajani Rootsi sõjalaevastiku baas. Samal ajal rajati ka Karlshamn. Varasemad linnad Ronneby ja Sölvesborg kaotasid tähtsuse. Karlskrona ja Karlshamn asetsesid keskaegsete turuasulate (vastavalt Lyckeby ja Elleholm) läheduses, mistõttu ka nood kaotasid tähtsuse. Christian IV kindluslinn Kristianopel (taani Christianopel) hävitati.

Rootsi aja algul oli Blekinge arengus seisak. Blekinge sai kannatada Karl XI ja Karl XII sõdades. Aastatel 1710– 1711 oli maakonnas laastav katk.

18. sajandil oli Blekinge üks Rootsi linnastunumaid maakondi: veerand elanikest elas linnas. Hiljem on Blekinge arenenud teistest Rootsi osadest aeglasemalt ning teda on hakatud nimetama "Rootsi tagaküljeks".

Sadakonnad

muuda

Kultuur

muuda

Karlskrona linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on Maailmapärandi Linnade Organisatsiooni liige.

Blekinges kõneldakse Blekinge murret, mis kuulub Skåne murderühma. Blekinge on murde poolest alati olnud taani ja rootsi keele piiriala. Blekinge keelepruugis on säilinud vanad idataani sõnad, näiteks bøge ('pöögimets'; rootsi bokskog), låmme (rootsi ficka), meet ('palju'; rootsi mycket), pude (rootsi huvudkudde), neg (rootsi kärve), trua (rootsi hota).

Blekingelasi kutsuti vanasti Blekingsfarare. Neil oli trotslike, ägedate ja vägivaldsete inimeste kuulsus.

Blekinge rahvarõivad on meestel hirvenahast põlvpüksid, tikitud vest ja säravate nööpidega jakk, naistel volditud seelik ja kahekordne särk. Sisemine särk on kaunistatud kuld- ja hõbenööridega ring rinna kohal hõbesõlega kinnitatud. Väline särk on pikkade ja laiade linaste varrukatega. Naisterõivaste juurde käib ka lai põll ja seotud peakate.

Tuntud blekinglasi

muuda

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Blekinge&oldid=6515983"