Aabenraa

Aabenraa
	[ 'oobnro ]
taani	Aabenraa
saksa	Apenrade
	Aabenraa vapp
	Pindala: 9,7 km²
	Elanikke: 15 967 (2016)
	Koordinaadid: 55° 3′ N, 9° 25′ E

See artikkel räägib linnast; valla kohta vaata artiklit Aabenraa vald; varasema valla kohta vaata artiklit Åbenrå vald (1970–2006); Kopenhaagenis asuva tänava kohta vaata artiklit Åbenrå (Kopenhaagen).

Aabenraa (taanikeelne paralleelnimi Åbenrå, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Aabenraa lahe sopis, Aabenraa valla keskus.

Linn on Saksamaa piiri lähedal (piirini on umbes 25 km^[2], kaugus piirilinnast Padborgist on 30 km). Ka Saksa linn Flensburg on ainult 30 km kaugusel.

Aastatel 1970–2006 oli ta Lõuna-Jüütimaa maakonna halduskeskus.

Elanike arv on 16 042 (1. jaanuar 2009)^[3].

Linna ümbritsevad nõlvad ja metsad^[2].

Nimi

Linna kohal oli kunagi Opnøri küla (1231). Selle nime algus opn tähendab 'lahtine, avatud', teine osa ør tähendab 'kruusane rand'.^[2]

Praeguses nimes on sellele lisatud å ('jõgi')^[2].

Aastal 1257 on asulat mainitud nimega Obenroe^[2]. 1335. aastast sai ta linnaõigused Opneraa nime all.

Linna nimi enne 1948. aasta õigekirjareformi oli Aabenraa. Reformiga asendati taani keele õigekirjas täheühend aa tähega å. Linnanimesid lubati selle reformiga kirjutada nii vanas kui ka uues kirjaviisis.

Aastast 1956 hakati kõikides riigiasutustes kasutama linnanimedes å-d. Aastal 1984 anti hoolimata keelemeeste vastuseisust linnadele õigus valida, kuidas nad oma linna nime kirjutavad. Åbenrå valis nimekuju Aabenraa. Vanast kirjaviisist hoiti kinni osalt sellepärast, et reform tõi linna nime tähestiku algusest lõppu. Taani keelekorraldajad peavad õigeks mõlemat nimekuju.

Eestikeelne põhinimekuju on Aabenraa.

Linna nime kohalik hääldus on ['afnrooe] (Affenråe).

Rahvastik

Sakslased

Aabenraas on veel märkimisväärsel arvul sakslasi, kes on ühinenud saksa põhjašlesviglaste liitu. See rahvusvähemus on Taanis kaitstud.

Elanike arv

Elanike arv (alates 1980. aastast) 1. jaanuari seisuga:

1871: 5932
1980: 21 172
1985: 21 227
1990: 21 463
1992: 15 799 (?)
1995: 21 894
1999: 22 050
2000: 22 020
2003: 21 979
2004: 16 255^[2]
2006: 16 109^[3]
2007: 16 003^[3]
2008: 15 966^[3]
2009: 16 402^[3]

Haldus ja poliitika

Linnapea on Poul Thomsen (Venstre).

Majandus

Linnal on vana sadama- ja laevaehitustraditsioon. Linnal on olnud suur kaubalaevastik. Praegu on seal Põhja-Schleswigi suurim ja tähtsaim sadam, mis on avar ning sügavuselt Taanis 3. kohal (8,5 m^[viide?] või 7,5 m^[viide?]).

Elanike traditsiooniline elatusallikas on olnud loomadega, eriti hobustega kauplemine^[4]. Linna ümbrus on rikas põllumajanduspiirkond.

Pärast Preisimaa võimu alla minekut 1864 käis linna majandus alla.

Linnas on mitmekülgne tööstus, märkimist väärib mehaanikatööstus. Nõudluse vähesuse tõttu suleti 2004. aasta teisel poolel Volvo bussitehas ning tootmisvõimsused viidi üle Poolasse. Koondati 200 töökohta. Töötajad võisid leida rakendust teistes Volvo allüksustes.

Linn on kuurortlinn.

Liiklus

Kopenhaagenist on Aabenraa 260 km edelas, sõidukaugus on 325 km. Sõidukaugus Aarhusist on 155 km, Aalborgist 265 km, Esbjergist 85 km ja Odensest 125 km. Haderslev on 25 km kaugusel, Tønder 45 km kaugusel ning Sønderborg ja Padborg 30 km kaugusel.

Lähemad lennujaamad on Sønderborgis (35 km kaugusel) ja Billundis (95 km).

Parvlaevaühendus on muuhulgas Klaipėdaga.

Ajalugu

Kaluriküla põletasid vendid 1148. Hiljem rajati sinna loss Aabenraahus. Schleswigi hertsog Valdemar (hiljem Taani kuningas Valdemar II) võttis seal 1193 vangi piiskop Valdemari.

1240. aastast on ta kaubalinn. Linna esimene kirik Sct. Knuds Kirke asus arvatavasti praeguse kinnistu Skibbrogade 7 kohal. 1247 oli linnas suur tulekahju, mille põhjustasid kuningas Erik Adraraha ja tema venna hertsog Abeli vahelised lahingud. Tulekahjus hävis loss ja suurem osa linnast, sealhulgas arvatavasti ka kirik. Loss ja linn ehitati taas üles. Linna territooriumi laiendati kuninga loal vallikraavist põhja poole. Künka otsa väljapoole linna endist territooriumi ehitati uus kirik Sct. Nicolai Kirke.

30. märtsil 1848 algas seal schleswig-holsteinlaste ja taanlaste konflikt. 1864–1920 kuulus linn Preisimaale (Saksamaale). Rahvahääletusega läks Põhja-Schleswig 1920 Taanile tagasi.

Arhitektuur

Vanalinn on vaatamisväärsus. Eriti väärib tähelepanu punastest tellistest Sankt Nicolai Kirke () 13. sajandist Valdemar II ajast.

Sct. Nicolai Kirke

1250. aasta paiku hakati ehitama uut kirikut (Sct. Nicolai Kirke), mis pühitseti meremeeste kaitsepühakule Nikolaosele.

Kirik ehitati kahes järgus, mõlemad hilisromaanikas. Tegemist on ühelöövilise, ristikujulise põhiplaaniga kirikuga. Risti kummalgi harul on apsiid. See annab tunnistust Inglismaa romaanika mõjust. Ka kooril oli apsiid. See eemaldati 1641, kui koori laiendati pisut ida poole. Keskajal lisati piki koori põhjakülge käärkamber, mida 1641 samuti ida poole laiendati.

Aastatel 1949–1956 toimus põhjalik restaureerimine. Suurem osa sisustust pärineb sellest ajast, sealhulgas 31 registriga orel, mis on ehitatud Aabenraa orelitöökojas Marcussen & Søn.

Kantsel pärineb 1565. aastast. Sellel on saksakeelsed kirjad jumalasõna kohta.

Barokne altar pärineb 1642. aastast. Selle annetas maksukoguja Joachim Danckwerth abikaasaga. Koori lõunaseinal on nende portreed.

Koori põhjaseinas on kaks looži koguduse varakatele isikutele. Kõrval on praost Peter Paulseni portree. Paulsen oli 1811–1837 Sct. Nicolai Kirke pastor; tema asutas ka linna hoiukassa.

Kooris on luugi all hauakamber raidkirjadega 1684. aastast.

Ristimiskivi on kiriku keskel. Selle alus on romaani stiilis, ülemine osa pärineb 1956. aastast. 1826. aastast pärinev vana ristimisvaagen asub Aabenraa muuseumis.

Koori põhjaosas on laevamudel, mis kannab kuningas Fredrik V monogrammi. Seinal on mälestustahvel 1870.–1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas langenutele.

Koori lõunaosas on esimeses maailmasõjas langenud 295 aabenraalase nimed. Kiriku ees on ausammas esimeses maailmasõjas langenutele (autor Johannes Bjerg; 1923).

Haritornis on kolm kirikukella. Vanim neist pärineb 1613. aastast. 1917. aastal sulatati kaks kella sõjalisteks vajadusteks üles ning 1921 asendati need uutega. Uued kellad olid annetus taanlastelt, kes elasid Põhja-Schleswigist põhja pool.

Kultuur

Iga aasta juulis toimub Tiltingi festival, kus korraldatakse paraade ja ilutulestikke ning mängivad puhkpilliorkestrid.

Viited

↑ http://www.statbank.dk/BY1
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Den Store Danske
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Statistikbanken.dk
↑ Nordisl familjebok

Välislingid

[1] ttp://www.statbank.dk/BY1

[BcRJ2-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Den Store Danske

[JoJ3e-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Statistikbanken.dk

[NP3WX-4] Nordisl familjebok

[1]

[2]

[3]

[4]